Kas korteriomanik peab lubma oma koju remondimehi, et parandada ühistu küttesüsteemi? Kes korvab omanikule tekkivad remondikulud?

Korterisse sissepääsu osas laekub Eesti Korteriühistute Liile pidevalt murelikke telefonikõnesid ja kirju, kus kurdetakse, et korteriomanik ei võimalda küttesüsteemide või veetorude renoveerimisotsuse täitmiseks korterisse sissepääsu. Põhjuseks tuuakse lihtsalt, et minu korteris on kõik ju korras ja kõik töötab. Mida sel puhul teha?

Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep ütleb, et lisaks regulaarsetele konsultatsioonidele on neil tulnud ühistuid sissepääsuvaidlustes ka kohtus esindada. „Praktikast meenub näiteks juhtum, kus KÜ oli sunnitud kohtusse pöörduma pelgalt põhjusel, et korteriomanik, kes oli ühtlasi ka juhatuse liige, ei võimaldanud enda korteris termostaatventiili vahetada. Peale kohtuniku selgitusi omaniku kohustustest, muutis ühistu liige koheselt enda meelsust ning vaidlus leidis kiire ja KÜ jaoks positiivse lahenes,“ seletab jurist.

Jättes kõrvale üksikud erandid, on Margus Saulepi sõnul ühistud suutnud siiski korterisse sissepääsu vaidlused valdavalt kohtuväliselt lahendada. Lahkhelisid on aidanud lahendada korteriomanike teadlikkuse tõstmine. Näiteks on liikmetele saadetud väljavõtteid seadusest kui ka sarnastes vaidlustes tehtud kohtulahendeid.
Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad mööndusteta kõigile ühistu liikmetele. Seega kui üldkoosolek on vastu võtnud otsuse küttesüsteemi renoveerida, tuleb omanikel otsuse täitmine tagada. Tallinna Ringkonnakohus on toonitanud, et ühistu kohustus hooldada korteriomanike ühist omandit on pidev kohustus ja korteriomanik peab omalt poolt võimaldama ühistul tagada korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel.

„Rõhutan, et kui KÜ ülesannete ja otsuste täitmise käigus on vajadus korterisse pääseda, peab omanik otsuste täitmise tagama ehk korterisse sissepääsu võimaldama. Põhjendatud ei ole KÜ ülesannete ja otsuste täitmise takistamine, seda enam, et ka seadus kohustab omanikku kaasomandi korrashoiuks korterisse sissepääs tagama. Vastupidise käitumise puhul kogub omanik endale vaid täiendavaid probleeme - sissepääsu mittevõimaldamisega seotud tülid majanaabritega, võimalikud kahjunõuded, kohtuasjaga kaasnevad kohtukulud jne,“ seletab Margus Saulep.
Sageli on omanikud sidunud sissepääsu võimaldamise KÜ-le esitatud tingimuste täitmisega. Tuleb siiski arvestada, et kui renoveerimistööde puhul oleks KÜ seotud omanike seatud nõudmistega, ei oleks võimalik renoveerimistööde käiku planeerida ega renoveerimistöid mõistliku aja jooksul läbi viia. Teisalt ei ole lisatingimuste seadmine ka õiguslikult põhjendatud.

Ühistu ei pea garantiikirju väljastama

KÜ otsuste täitmise kohustus ei sõltu nimelt sellest, kas KÜ on omaniku nõudmised rahuldanud või mitte.
„Toon eelneva osas ühe elulise näite. Nimelt pöördus hiljuti EKÜL-i poole üks juhatuse liige, kes kurtis, et omanik on teinud korterisse sissepääsu sõltuvaks KÜ-poolse garantiikirja väljastamisega. Garantiikirjas soovis omanik näha lauset, mille kohaselt kohustub KÜ küttesüsteemi renoveerimistööde korral võimalikud varakahjud hüvitama. Antud juhtumit silmas pidades märgin seda, et KÜ juhtkonnal puudub kohustus väljastada omanikele garantiikirju. Ka korteriomaniku poolt vaadatuna ei saa garantiikirja väljastamata jätmist üle tähtsustada. Kui küttesüsteemi renoveerimistööde käigus korteriomaniku vara kahjustatakse, tagab seadus omanikule kahju hüvitamise nõudeõiguse,“ kinnitab Margus Saulep.

Jurist teab mitmeid ühistuid, kus on pärast renoveerimistöid puhkenud tulised vaidlused selle üle, kes on kohustatud korterisisese siseviimistluse taastama. Sarnaste vaidluste vältimiseks, oleks mõistlik juba enne töödega alustamist üldkoosolekul otsustada, kelle poolt ja kulul toimuvad korterisisesed siseviimistlustööd.
„Mõistagi on liikmetel õigus kinnitada selline ehitustööde eelarve, mis katab ka korterite siseviimistluse taastamise. Antud teemaga haakuvalt on näiteks Riigikohus ühes lahendis selgitanud, et parandustööd tuleb ühistul korraldada kompleksselt, sh ette näha remondijärgsete võimalike viimistlustööde kohustatud subjekt - kas korteriomanikud ise omal kulul või töövõtja kõikide korteriomanike maksete arvel. Samuti muude remondi käigus väidetavalt tekkivate puuduste kõrvaldamise ja sellega seotud kulude katmise korraldus,“ räägib Margus Saulep.

Millal võib korteri sundvõõrandada, sellest loe siit.
Kas laguneva rõdu peab remontima ühistu või korteriomanik, sellest saad teada siit.