Eesti Energia uute teenuste juht Andrus Alas soovitab alustada energia säästmist sellest, et selgitada välja kuhu, kui palju ja miks energiat kulub.

Mis on energiasääst?

Selleks, et mõista energiasäästu, peab meelde tuletama veidi füüsika põhitõdesid. Koolis õpitud energia jäävuse seadus ütleb: „energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele“. Praktikas tähendab see, et kogu energia, mis meie majapidamisse kas elektri, sooja vee, gaasi, küttepuude või muul kujul siseneb, ei kao lihtsalt kuhugi ära, vaid muutub mõneks muuks energia liigiks, mis ühel või teisel moel kodust väljub.

„Näiteks kasutame me elektripliidil söögi valmistamiseks hulga elektrienergiat. Osa energiast kulub toidu soojendamisele - toit omakorda annab inimesele energiat, mis omakorda saab kulutatud nii kodus toimetades kui ka väljas liikudes. Osa elektripliidi energiast kulub päris kindlasti köögi soojendamisele, sest kogu elektripliidi energia suunamine toidu valmistamisele on täna paraku veel ebareaalne,“ selgitab Alas.

Valgustuse osas on olukord sarnane. Kui kasutame hõõglampe, kulub valdav osa energiast valguse loomise asemel hoopis soojusele. Kõik me ju teame, kui kuumaks hõõgniidiga lambid muutuvad. Kui me aga asendame hõõglambid leedlampidega, avastame, et energiakulu on väiksem, kuid valgustugevus isegi veel suurem kui varem.

Alusta analüüsist

Energiasäästu tegevustega alustades tasub esmalt saada enda energiakuludest hea ülevaade. Esimese indikatsiooni kuludest annab vastava spetsialisti poolt koostatav energiamärgis. Energiamärgise koostamise käigus hinnatakse ära elamispinna kulud erinevatele energia liikidele nagu näiteks elekter, gaas, kaugküte jne. Energiamärgise klass annab hinnangu selle kohta, kui palju elamispind ühe ruutmeetri kohta energiat kulutab.

„Energiat on võimalik säästa igas majapidamises. Energiamärgise eesmärk on aidata inimestel leida üles kohad, kus tekib kõige suurem energia ja kulude kokkuhoid. Praktika näitab, et mida rohkem inimesed oma energiakuludest teavad, seda paremini suudavad nad oma energiakulusid juhtida,“ valgustab Alas.

Langeta targemaid valikuid

Kõige lihtsam on energiat säästa vähendades elektritarbimist: alandades toatemperatuuri, kasutades vähem valgusteid ning lühendades elektriseadmete kasutusaega. Kuni mingi piirini aitab see tõepoolest kulusid kokku hoida, kuid järeleandmisi pole elukvaliteedi osas pikas perspektiivis kuigi mugav teha.
Veel võib aegamööda vahetada välja suurema kuluga seadmed: näiteks vahetada välja valgusallikad, vahetada kütteliigi säästlikuma vastu, osta säästlikuma külmiku jne. Kahtlemata tuleb selliste investeeringute puhul arvestada tasuvusaega. Näiteks külmikut, pesumasinat või televiisorit ostes on mõistlik vaadata mitte ainult selle ostuhinda, vaid ka seadme tarbitavat energia kogust ja arvutada välja seadmeeluaja kulu. Vahel tasub kallima, ent säästlikuma seadme ostmine end juba mõne aastaga.

Alase sõnul võib tulemust anda ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. „Kindlasti aitab energiat säästa nõudepesumasin või valgustuse juhtimine hämaralülitite ja liikumisanduritega. Veel tehnilisemaks minnes võiks oma kodu automatiseerida nii, et näiteks küttesüsteem teaks, millal kedagi kodus ei ole ja kütaks kodu nii, et pere naastes oleksid toad uuesti soojad,“ kirjeldab Alas.

Energiakaole kriips peale

„Kodus kasutatavad seadmed võivad olla väga energiasäästlikud ja kodu energiatarve võib olla maksimaalselt automatiseeritud, kuid see ei anna piisavalt efekti, kui ümbritsev keskkond seda ei soosi. Utreeritult võib öelda, et puukuuri kütmiselt ei ole mõtet loota erilist efektiivsust,“ leiab Alas.

Vaja on hoolitseda ka selle eest, et hoone seinad, aknad, põrandad ja laed hoiaksid energiat maksimaalses ulatuses kinni. Küttekulude vähendamisel on esmatähtis hoone soojapidavus, mida saab parandada näiteks fassaadi või katuse soojustamise, akende vahetamise või soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamisega. Hoone soojapidavuse parandamiseks on kõige otstarbekam ette võtta hoone terviklik rekonstrueerimine, mis nõuab suuremat planeerimist ja märgatavat investeeringut.

Soovides leida kiiremaid kokkuhoiuviise on üks võimalus reguleerida hoone kütteautomaatikat. Selleks peab hoones olema automaatsoojasõlm, mis võtab ilmajaamalt vastu infot oodatavate ilmastikutingimuste kohta. Ilmaennustusega arvestamise kaudu võib saavutada küttekuludelt kuni 15-protsendilise kokkuhoiu. Peamiselt välditakse nõnda ülekütmist kevadiste ja sügiseste päikseliste ilmade ajal.

Kortermajale nutikad lahendused

Kortereid köetakse pidevalt, sõltumata sellest, kas inimesed on kodus ja kas korter on üldse kasutuses. Tänapäeval on kütte reguleerimine muudetud üsna lihtsaks ja sarnaselt eramutele tasuks ka kortermajades lisada radiaatoritele termostaadid, mis lasevad seadistada tegelikule kasutusele vastava kütterežiimi.

Et kortermajades küttekulusid õiglaselt jagada, on abiks küttekulujaoturid, mis mõõdavad eraldi iga radiaatori küttekulu. „Sellise süsteemi paigaldamisel on eriti oluline korrektsete, maja arhitektuurist lähtuvate koefitsientide määramine korteritele. Vastasel juhul maksavad maja ääreosas või ülemisel ja alumisel korrusel asuvate korterite omanikud kinni suure osa keskosas paiknevate korterite küttekulust ja õiglust ei sünni,“ märgib Alas.