Vead, mille vastu eksitakse maja remonditööde tegemisel. Korralda asjad nii, et juba tehtud tööd ei peaks lammutama
Kui õhin on peal, võib maja renoveerimine tunduda tore ettevõtmine. Võib jääda mulje, et see üks või teine remonditöö polegi teab mis raske. Natuke hiljem hakkavad ilmneva erinevad probleemid ja kokkuvõttes kujuneb kogu remont üheks vastikuks läbielamiseks. Seda siis, kui kõike uisapäisa teha.
Tüüpiline juhtum elus on niisugune, et plaanis on sein üle värvida ja teha mõned pahteldustööd. Siis aga ilmneb, et niiskuse tõttu on tekkinud arvukalt kahjustusi ja tuleb kutsuda hoopis spetsialist, kes teeks ära selle-teise-kolmanda töö. Seetõttu on renoveerimiseks tark teha kindel plaan, et probleemide ilmnedes ei peaks juba varem tehtud tööd lammutama.
Ehitusplaani koostamisest saad veel lugeda siit.
1. Hinda hoone üldist seisukorda
Enne hoone ostmist tuleks kindlasti lasta hoone üle vaadata spetsialistil. Nii on teada, milliseid töid on vaja teostada ja võib-olla esmapilgul korras tunduv maja vajab hoopiski põhjalikke remonditöid. Samuti tasub spetsialistil lasta hinnata, kas hoones tuleks teha putukatõrjet või vajumisest ja niiskusest tingitud renoveerimistöid.
Lisaks määratleb ekspert, milliste tehnikate ja vahenditega peab maja renoveerima. Kui kasutada valesid meetodeid, võib see hoopis maja seisukorda halvemaks muuta. Eriti hoolikas peaks olema, kui maja on ehitamisel on kasutatud puitu, kivikillustikku või paekivi.
Kui on plaanis hoonet suuremaks ehitada, tuleks lasta spetsialistil maja ära mõõta. Niimoodi saab joonestada täpse plaani ja arvutada, kui palju ehitusmaterjali kulub.
Tööde tellija rollist ja vastutusest saad lugeda siit.
2. Peata edasine halvenemine
Iga maja, mis on kuudeks unarusse jäetud, hakkab halvenema. Piisab sellest, et katus või aknad on katkised ja niiskus pääseb majja. Kui aga niiskus juba majas on, halveneb maja seisukord kiirelt.
Katkistest akendest ja seinapragudest kasvavad sisse ka taimed, millega kaasneb niiskus. Samuti on niiske keskkond hea kahjuritele, mistõttu elab majas mõne aja pärast palju erinevaid isendeid. Mõned putukaliigid kahjustavad ka materjale, millest maja ehitatud on. Eriti puudutab see teema puitu. Puidukahjuritest saad lähemalt lugeda siit. Majavammist leiad põhjalikku infot siit.
Lisaks on suur tõenäosus, et tühja maja rüüstatakse või asuvad sinna elama kodutud. Küll aga soovivad kodutud külmal perioodil sooja, mistõttu mõned nendest kasutavad siseruumides tuld. See võib viia aga põlenguni.
3. Uuri, kas sul on võimalus saada mingeid toetusi või soodustusi
Erinevaid renoveerimistoetusi on küll vähe, kuid mõnede majade renoveerimisel maksab linn või omavalitsus siiski toetust. Näiteks kui tegemist on miljööväärtuslikus piirkonnas oleva majaga või muinsuskaitse all oleva majaga, saab taotleda osalist renoveerimistoetust.
Näiteks korterelamute rõdude renoveerimistoetusest saad lugeda siit. Maja küttesüsteemi renoveerimisest saad infot siit.
4. Tee selgeks, milliseid lubasid vajad
Mõnede ehitustööde tarvis on eelnevalt vaja taotleda luba. Näiteks maja planeeringu muutmisel või juurdeehituse planeerimisel. Vältimaks hilisemaid lahkhelisid ametivõimudega, tasub endale asjad eelnevalt selgeks teha.
Ehituslubadest saad lugeda siit. Kasutuslubadest loe lähemalt siit.
5. Tee kindlaks, kas hoone struktuur on stabiilne
Kui plaan on paigas ja erinevad load olemas, tuleks enne ehitustööde algust teha kindlaks, et hoone vundament ja karkass on kindel, korralik ja stabiilne. Muul juhul võib juhtuda nii, et pooled renoveerimistööd on teostatud, kui selgub, et hoone vundament on halvas seisukorras ja kõike tuleb otsast alustada. Sellega kaasnevad aga liigsed rahalised kulutused.
Vundamendi probleemidest ja soojustamisest saad lugeda siit.
6. Lammutustööd
Lammutustöid tehes peab kindlasti organiseerima vana materjali äraveo. Taaskasutatav materjal tasub vastavasse kohta müüa või viia utiliseerimiskeskusesse. Mõned jäätmed ei ole keskkonnasõbralikud ja seetõttu tuleb nende ära viimise eest maksta rohkem. Utiliseerimine ei ole odav ning kindlasti tasub hinnad järgi uurida.
7. Niiskuse likvideerimine
Suurem osa hooneid, mis on 80 aastat vanad, kannatavad niiskusest tingitud kahjustuste all. Mõned kahjustused tulenevad ka nii-öelda uue aja materjalide kasutamisest vanades majadest. Näiteks kui krohvimisel kasutatakse lubja asemel tsementi või puitpõrandad kaetakse tsemendiga, mis ei lase majal hingata.
Kui majas on märke niiskusest, tuleks tellida vähemalt kaks ekspertarvamust, veendumaks probleemi tõsiduses ja leidmaks mõistliku lahenduse. Niiskusest annavad märku ka hügroskoopsed soolad. Tihti aitab hoopis maja ümbrusest vee eemale juhtimine, mistõttu tuleks teha või üle vaadata äravoolud. Nii paraneb venilatsioon ja niiskus hakkab kaduma.
Niiskuse ja hallituse probleemidest saad lugeda siit.
Kui maja ei saa hingata ja õhk ei käi läbi, tekib kondenseerumine, mis omakorda tekitab niiskust. Lahendus on ventilatsiooni parendamine või selle puudumisel ventilatsiooni rajamine. Kui maja saab jälle nii-öelda hingata, hakkab ka niiskus kaduma. Samuti tuleks üle vaadata, et maja uksed, aknad ja katus oleksid korras. Maja remontimisel tuleks proovida kasutada võimalikult palju samu materjale, mida on algselt kasutatud.
Näiteks palkmaja korda tegemisest saab lugeda siit.
8. Kontrolli torustikku
Järgmine mõistlik samm on torustiku kontrollimine. Hea nipp, kuidas teada saada, millised torud on omavahel ühendatud, võid paluda kellelgi erinevatest kraanikaussidest ja WC-pottidest alla valada vett, millele on lisatud toiduvärvi. Mõistlik on lasta üle vaadata ka septik ja äravoolutorud.
Septikutest saad lugeda siit.
9. Plaani juurdepääs
Kui on plaan ette võtta suuremad ehitustööd, tuleks läbi mõelda, kuidas kõik vajalikud autod objektile ligi pääsevad. Mõnesid ehitusmaterjale on samuti vaja tuua suure autoga, mistõttu on etteplaneerimine mõistlik.
10. Ehitustööd võivad alata
Nüüd, kui maja on üle vaadatud, suured probleemid lahendatud ja on kindel, et vundament ja põhikonstruktsioon on korras, võib hakata ehitustöid tegema. Kui kasutad töödeks ehitusfirmat, siis tuleb ehitajaga kõik tegevused täpselt paika panna. Miks koostöö ehitajaga ei õnnestu, sellest loe siit.
11. Tellingud ja kaitse
Enne väliseid ehitustöid peaks kindlasti enne vastavad ettevalmistustööd ära tegema. Näiteks tuleks hoone tühjad akna- ja ukseavad katta kiledega. Katusel olles tuleks kontrollida, kas korstnad on korras ega ole lagunemisohtlikud ja paigaldada nende ümber linnutõkked.
Kuidas paigaldada bituumensindelkatust, seda loe siit.
Tellingute vajalikkusest loe siit.
12. Veerennid
Kui fassaadi- ja katusetööd on tehtud, tuleks enne tellingute eemaldamist üle vaadata vee- ja katuserennid. On oluline, et need oleksid puhtad ja vesi saaks ära voolata.
Vihmaveerennidest loe lähemalt siit.
13. Maastikutööd
Maastikutööd tasub jätta viimaseks, sest siis on hoone ümbert lahkunud igasugused rasked sõidukid ja suurem sagimine on möödas. Kuna ehituse ajal võib ilmneda, et tuleb veel teha seda või teist, siis rikuks mõni suur veoauto hoovi ära. Sissesõidu tee on ka mõttekas ehitada viimasena.
14. Sisetööd
Kui hoone on väljast valmis, on aeg keskenduda sisetöödele. Need saavad alata kohe, kui katus on tehtud. Esimesena võib ehitada karkassvaheseinad, põranda- ja laetalad, ukseavad, aknalauad ja –avad.
Ukseava tegemisest saad lugeda siit ning aknalaudadest siit. Tapeetimise nippidega tutvu siin.
Esmaste sisetööde käigus on hea enne krohvimistöid paika panna trepp. Samuti peaks ära tegema kõiksugused toru- ja juhtmestikutööd. Mõistlik on paika panna ka kõiksugused muud atribuudid, mis vajavad elektri- või toruühendust.
Treppide võimalustest saad lugeda siit.
15. Krohvimistööd
Kui esmased sisetööd on tehtud ja kõik juhtmed-torud on paigas, saab hakata seinu ja lagesid krohvima. Tavaliselt pannakse põrandasoojendus ja põrand peale krohvimistöid.
Krohvkatte kahjustustest saad lugeda siit.
16. Kuivamisaeg
Peale esmaste sise- ja krohvimistööde valmimist tuleks jätta maja mõneks ajaks kuivama. Sõltuvalt aastaajast võtab see kaks kuni kuus nädalat. Mida pikemalt saavad materjalid ja ruumid kuivada, seda väiksem on risk, et võib esineda niiskuskahjustusi, eriti puitpõrandatega.
Kuidas saad kuivamist kiirendada, sellest loe siit.
17. Põrand
Kui maja on korralikult ära kuivanud, on aeg põrand paigaldada. Mõistlik on põrand paigaldada nurgast nurgani ja alles siis panna paika köök ja muud asjad. See jätab tulevikuks rohkem võimalusi, kui peaks olema soov asju ümber tõsta.
Põrandakahjustuste parandamisest saad lähemalt lugeda siit.
18. Siseviimistlus
Nüüd on aeg panna paika lülitid, valgustid, uksed, liistud, WC-pott, radiaatorid ja boiler. Samuti on õige aeg paigaldada köögimööbel ja –tehnika.
Valgustite lahendustest saad lugeda siit. Radiaatorite valikust saab ülevaate siit.
19. Dekoreerimine
Sisekujundustööde jaoks on alles nüüd sobilik aeg, sest kõik tolmusemad tööd on tehtud. Näiteks on hea aeg värvida seinu, sest võib kindel olla, et ilus tulemus jääb püsima ja ees ei ole ootamas remonditöid, mis lõppviimistlust rikuks. Lisaks peaks selles etapis paigaldama kardinapuud, seinakapid ja pildid.
Millised on kodu kujundamise kõige levinumad vead, sellest saad lugeda siit.
20. Lõplik sissekolimine
Kui kõik on valmis ja korras, tuleks eluase nurgast nurgani ära pesta. Seejärel on hea paika sättida mööbel, vaibad ja kodutehnika.
Et kolimine toimuks stressivabalt, loe lähemalt kolimise nippidest siit.
