„Trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada korteriomanikud ühiselt,” selgitab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro.

Juhend õpetab reegleid tundma

Andmekaitse inspektsioon on koostanud juhendi kaamerate kasutamise kohta. Juhend käsitleb pilti edastavate või salvestavate seadmete, nt turva- ja valvekaamerate, aga ka igasuguste muude videokaamerate, sh eraisiku kaamerate kasutamist. Pole vahet, kus kaamera asub, kas see on kaasaskantav, paigaldatud majaseinale või autosse. Isikuandmete töötlemine leiab aset sõltumata sellest, kas salvestisi vaadatakse läbi või mitte. Kõik reeglid kohalduvad ka siis, kui kaameraid kasutatakse ajutiselt, nt kas või tund aega.

Iro ütlust mööda tuleb otsus kaameraid kasutada või nende kasutamisest loobuda vastu võtta korteriühistu koosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjades. Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks. Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud.

„Kaamera salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil. Samuti peab trepikotta nähtavale kohale paigutama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega,” märgib ta.

Turvakaamerate kasutamise osas kehtib siiski ka füüsilistele isikutele (ehk inimestele) piirang. Nimelt võib inimene kedagi teavitamata ja nõusolekut küsimata kasutada statsionaarset turvakaamerat, mille vaatevälja jääb üksnes tema enda valduses olev ala, mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja). Selline turvakaamera läheb isikliku otstarbe erandi alla. Kui aga turvakaamera vaatevälja jääb ka avalik ruum, peab füüsiline isik täitma isikukaitse seaduse nõudeid.

Kes ja mis jääb kaamera vaatevälja

Kortermaja trepikotta kaamera paigaldamisel peab seega täpselt jälgima, kas kaamera vaatevälja jääb üksnes kaameraomaniku enda korteri uks või ka kõik trepikojas liikuvad teised inimesed. Korruselamu trepikoda ei ole avalik koht. See, et sinna võivad sisse pääseda ka kolmandad isikud, ei muuda trepikoda avalikuks kohaks.

Juriidiline isik (see kehtib ka korteriühistute suhtes, kes paigaldavad turvakaameraid ühiskasutuses olevale alale, nt kortermaja parklasse või trepikotta) saab isikute ja vara kaitseks kaameraid kasutada üksnes siis, kui jälgimisseadmestiku kasutamisega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutud andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Ühtlasi tuleb jälgimisseadmete kasutamine selgelt teatavaks teha.

Turvakaameraga võrreldes eraelu puutumatust vähem riivavad abinõud on näiteks füüsilised turvameetmed (turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus) või organisatsioonilised turvameetmed (turvamees, reeglid ja varaline vastutus külaliste sissepääsu ning liikumise kohta kontorihoones).
Artikkel ilmus EPLi erilehes Korteriühistud.