Kui võimast kaminat läheb tarvis, et keskmine maja ära kütta? Leia erinevatest kaminatüüpidest endale sobilik
Margus Pähk firmast Korstnad&Kaminad ütleb, et igas majas on muutujaid väga palju ja iga maja puhul peab lähenema personaalselt. Erinevat liiki südamikud annavad disaini mõttes valikuvõimalusi. Muidugi arvestada tuleb sellega, et gaasisüdamikuga ei ole võimalik ühendada soojamüüri.
„Küsimusele, kas ainult kaminaga saab maja ära kütta, võib vastata, et hea planeerimise puhul on see võimalik. Kui maja on muidugi väga suur ja tube väga palju, siis ehk mitte. Väikese maja puhul on see õhkküttesüsteemi ja soojustsalvestavate materjalide kombineerimisel võimalik, aga kuna kaminal puudub automaatika, siis 24 h ühtlase temperatuuri hoidmiseks võiks olla ikkagi mingi lisaküte,“ seletab Margus Pähk.
Keskmiselt on vajalik soojust tekitav võimsus normaalselt isoleeritud ruumi puhul 40 kcal/h m³ kohta (0°C välistemperatuuri juures). Kuna 1 kW vastab 860 kcal/h, on vajalik väärtus 50 W/m3.
Oletame, et soovitakse kütta 150 m³ suurust ruumi (10x6x2,5m) normaalselt isoleeritud elamus. Arvutuskäigust tulenevalt on vaja võimsust 150 m³ x 5O W/m³=7500 W või 7,5 kW. Seega piisab üldkütte jaoks 10 kW nominaalvõimsusega ahjust täiesti.
Üldjuhul on Eestis tavaks arvestada kaminasüdamike puhul 10 m² või 25 m³ kütmiseks 1 kW. Näiteks 14 kW võimsusega kaminasüdamik kütab ära 110 m² elamu.
Kaminate tüübid
Kaminaid ja kaminasüdamikke on erinevaid. Igal tootel on oma koht ja otstarve ning valikut tehes peab lihtsalt teadma erinevate kaminaliikide plusse ja miinuseid.
Kaminad võib rühmitada järgmiselt:
Avatud kaminad
See on kõige vanem ning levinum kaminatüüp maailmas. Avatud kaminad vajavad väga hea tõmbega korstnat, nende ehitamisel tuleb kindlasti pingsalt järgida kõiki füüsika- ja tuleohutusreegleid. Kuna tegu on madala kasuteguriga kütteseadmetega, tehakse neid viimasel ajal üha vähem. Põhiliselt on need kasutusel meeleolu loojatena.
Nende ehitamisel tasub tähelepanelik olla avatud planeeringuga hoonetes-korterites, kus köögi sundventilatsioon jääb avatud kamina lähedusse. Avatud kamina sisu laotakse reeglina šamottkividest, veel võib panna malmist või terasest kaminasüdamikke. Välisviimistluses on kasutusel samad materjalid, mis teistelgi kaminatüüpidel.
Südamiku ja klaasuksega kaminad
Tehases malmist või katlaterasest toodetud paigaldusvalmis kaminasüdamikud, millega koos pakutakse sobivaid välisviimistlusdetaile, kuid millele saab tuleohutusnõudeid järgides ümber ehitada ka oma maitsele vastava ümbrise. Südamikud jagunevad klassikalisteks, šamottvooderdusega ning veesärgiga südamikeks. Viimati nimetatuid saab kasutada kas individuaalsete keskütteseadmetena või installeerida need juba olemasolevasse süsteemi. See on meil siiani kõige levinum kaminaliik.
Tehases toodetud valmiskaminad
Kamina südamik ja välisosa moodustavad ühtse terviku ning neid ei saa kasutada eraldi. Selles tootegrupis on levinuimad kompaktsed malmist või terasest kergkaminad, mida kutsutakse ka rahvakaminateks. Kallimad samal põhimõttel valmistatud kaminad on väljast viimistletud kas glasuurpottide või looduskiviga või emailitud metallist detailidega, lisaks veel krohv ning kombineeritud variandid. Selliste kaminate eelis on kiire paigaldus, täpne vastavus toote kirjeldusele.
Massiivkoldega kaminad
Kolded laob kohapeal meister šamottplaatidest ja -kividest või tellitakse juba tehases komplekteeritud šamottplaatidest kolle. Massiivkoldega kaminate lõõristik, milles suitsugaasid liiguvad, on lühem, võrreldes ahjude omaga.
Uue põlvkonna soojust salvestavad kaminasüsteemid
Need koosnevad tavaliselt tehases toodetud või käsitsi laotud kaminasüdamikust, millele on külge ühendatud keraamilistest moodulsalvestitest või vett kuumendav süsteem – selleks, et paremini ära kasutada puude põlemisel tekkinud soojusenergia.
Ühe võimaliku versioonina kasutatakse ka malmist lisasoojussalvesteid. Tavaliselt on sellistel kaminatel välisviimistluses kasutatav materjal samuti sooja salvestav.
Kui palju aitab säästa maasoojuspump, sellest loe lähemalt siit.
