Uuringud ja arvutused on näidanud, et terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine annab soojuse kokkuhoidu kuni 50%. Vana hoone seinte soojustamine võib anda 16–30% energiakulude kokkuhoiu, sest välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu keskmiselt 50–120 kWh seina m² kohta.
Üsna palju raha lendab välja katuse kaudu. Katuse ja pööningu soojustamine võib anda 5–23% energiasäästu, sest katuslagede soojustamine annab aastas säästu keskmiselt 40–80 kWh soojustatava pinna m² kohta. Keskmiselt väheneb vanade hoonete soojusjuhtivus katuse ja pööningu soojustamise abil ligikaudu 1 W/(m²K) tasemeni 0,15–0,2 W/(m²K).

Keldri soojustamisel on võimalik säästa 6–12% energiakuludest, sest sokli või keldri lae soojustamine annab aastas keskmiselt säästu 50 kWh soojustatava pinna m² kohta. Kindlasti tasub pöörata tähelepanu keldriakende ja piisava ventilatsiooni olemasolule ning sellele, et mitteköetavas keldris oleksid ka kütte-ja külmaveetorustikud kaetud vähemalt 50 mm isolatsiooniga.
Vanade puitakende vahetus kolmekordsete akende vastu annab aastas säästu keskmiselt 200–300 kWh akna m² kohta. Soojustagatusega ventilatsiooni rajamisel võib aastas säästa soojusenergiat 900 kWh, kui õhuvahetus toimub 0,4 korda tunnis.
Vanad head hõõglambid võisid kulutada kuni veerandi kodu elektriarvest. Pelgalt lampide vahetusega saab valgustuse kulu kuni 80% võrra vähendada.

Energiaraiskamist saab tuvastada ja kontrolli alla võtta

Eri seadmete energiakasutust saad jälgida mõõturite ja monitoridega, mille abil on võimalik analüüsida seadmete senist energiakasutust ja näha võimalusi energiasäästuks. Mõõtevahenditeks võivad olla nii termomeetrid, elektri- ja gaasimõõturid, pistikupesaarvestid, elektrikulumonitorid kui ka termokaamerad.
Energia kokkuhoidmiseks majapidamises on loodud spetsiaalsed otsesed energiasäästu seadmed, mille põhieesmärk on energiasäästu saavutamine. Nende hulka kuuluvad näiteks lülitiga pikendusjuhtmed ja kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed, ukse-akna andurid ja koduautomaatika, mille abil saab lisaks muudele mugavus- ja turvateenustele kontrollida oma majapidamise energiatarbimist mis tahes maailma punktis.

Tasub mõelda energiasäästuseadmetele nagu näiteks lülitiga pikendusjuhtmed ja kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed.
Energiasäästu on võimalik tagada ka kaudsete energiasäästu seadmete abil. Need on näiteks regulaatorlülitid, aeglülitid, liikumis- või infrapunaandurid ja hämarlülitid, millest osa seadmeid on loodud teiste ülesannete tarvis, kuid mis aitavad samuti kaudselt energiat säästa.
Erinevate koduseadmete lubatud energiakulu saab teada seadmete energiamärgistuselt. Kaupluses uut kodumasinat valides vaata kindlasti ka seadme energiamärgistust – mida kõrgem märk (A+++ või A++), seda vähem energiat seade kulutab.
Allikas: energia.ee

Soojustamisest saad lugeda siit.
Vundamendi soojustamisest loe lisaks siit.