Võimsad tolmuimejad kaovad nädala pärast ajalukku. Mille järgi tolmuimejat nüüd valida?
Euroopa Liidu komisjon on nelja aasta jooksul langetanud ökodisaini nõuete määrusest (nr 666/2013) lähtuvalt tolmuimejate võimsust juba kahel korral – esmalt 1600 W-ni ja selle aasta septembrist on kohustus vähendada võimsust 900 W-ni ning tolmuimeja aastane energiakulutus ei tohi olla suurem kui 43 kWh. Paljudel tekib küsimus, kas nüüd tuleb hakata koristama märja lapiga või suudavad tootjad arendada tolmuimejate teisi tehnilisi omadusi, mis kompenseerivad võimsuse vähenemise? Mis on tolmuimeja puhul üldse oluline?
Muidugi olgu esmalt öeldud, et kehtima hakkava määruse täitmise kohustus laieneb tootjatele. Niikaua, kui poodides vana kaupa jätkub, saavad soovijad osta endale just meelepärase tehnika.
Aga, millist rolli üldse mängib seadme võimsus ja kas see on tolmuimeja valiku puhul nii oluline?
Suur võimsus ei ole alati märgiks seadme headest töötulemustest. Võimsus näitab kasutatava elektrienergia kogust ning sellel ei ole mingit seost tolmuosakeste kogumisega.
Mida tähendab imemisvõimsus? Imemisvõimsus on õhu rõhk (vaakum) x õhu vool (liitrit sekundis) mõõdetuna vattides. Suur imemisvõimsus ei pruugi tingimata tähendada head puhastusvõimekust. Tolmu hea eemaldamise saavutamiseks peab suur imemisvõimsus olema ühendatud tõhusa otsikuga.
Kui imemistoru on pikk ja käänuline, jääb õhuvool nõrgaks. Mootor imeb kõvasti, kuid tolmuosakesi kätte ei saa. Soovitav on uurida masinate euromärgisel olevat nii vaipade kui ka kõvade põrandapindade puhastamise tõhususe protsenti ning võrrelda erinevate masinate näitajaid. Muidugi tuleks jälgida ka energiatõhususe klassi ja energiakulu suurust.
Tolmuimeja ostmisel tuleb pöörata tähelepanu veel hulgale detailidele. Esmalt tuleks paika panna hinnavahemik ning seejärel leida sobivaim masin.
Tolmuimejat ostes tulekski jälgida näitajaid, mis kõik on energiamärgisel selgelt välja toodud.
Kui suur osa tolmust, mis tolmuimejaga majapidamisest kokku korjatakse, läbi tolmukoti ja filtri tolmuimejast väljapuhutava õhuga majapidamisse tagasi pääseb? See näitab, missugused filtrid on tolmuimejal ja kui hästi suudab tolmuimeja peenikesi tolmuosakesi õhust eraldada. Tarbija jaoks on kõige olulisem, et kui tolmuimejasse tõmmatakse õhk ja tolm, siis välja tuleks vaid puhas õhk. See on eriti tähtis allergikutele. Kui masin tõmbab jõudsalt tolmu koos õhuga sisse, aga tolm pääseb koos väljapuhutava õhuga jälle ruumi, siis koristamist ju ei toimu.
Tolmu koristamine kõvadelt pindadelt
Kuna masinad, otsikud ja mehhanismid on erinevad, käitub enamik tolmuimejaid kõval ja vaipkattega pinnal pisut erinevalt. Seega peab ostja vaatama, kas tema jaoks on olulisem pigem tolmuimeja võimekus vaipkatte peal, kõva kattega põrandal või mõlemal võrdselt. Uuel energiamärgisel on ka need tasemed kõik ilusti näha.
Müra
Masina hind on sõltuvuses selle müra tekitamisega, mida vaiksem masin, seda muidugi kallim. Tolmuimeja helitugevus on keskmiselt 78 detsibelli. Kõige vaiksemad tolmuimejad on robottolmuimejad.
Veel tasub lisaks vaadata tolmuimejate rataste ehitust ja asetust. Masin, kus neli väikest ratast kõhu all, liigub palju paremini kui masin, kus kaks suurt ratast ja üks väike ees keskel. Paremini liikuvus hoiab ära tolmuimeja toru ühenduskohalt purunemise.
Kasutajasõbralikumad on ka tolmuimejad, mida on kerge ühest toast teise või ühelt korruselt teisele kanda, neid on nii õlal kantavaid kui ees lükatavaid. Ka on muudetud käepidemed ning voolikud võimalikult kergelt käsitsevateks, näiteks on viidud võimsuse reguleerija käepideme peale.
Lisavarustus
On hea, kui masinal on kaasas erinevad otsikud nii parketi, vapikatete kui ka näiteks mööbli puhastamiseks. Parketiotsik on pehme tallaga, et see põrandat ei lõhuks, vaipkatete jaoks mõeldud turbootsikutel on keskel pöörlev hari, millega saab kerge vaevaga ka loomakarvad kätte. Spetsiaalse mööbliotsikuga saab ligi ka väiksematesse pragudesse. Mõned otsikud on müügil ka eraldi.
Tolmukotiga tolmuimeja, mille tolmukotte vahetatakse, on kõige tavalisem tolmuimeja. Masinas oleva tolmukoti saab selle täitumisel lihtsalt ja mugavalt minema visata. Miinuseks on konkreetse masina tolmukottide saadavus ja sobivus ning nendega kaasnev lisakulu ning väiksem kasutamismugavus. Üldiselt on tolmukotiga tolmuimejad odavamad kui varstolmuimejad ning nende tööaeg pole piiratud.
Tolmukotita ehk konteinertolmuimeja küljes on mustuse kogumiseks konteiner, mida peab regulaarselt puhastama ent see ei ole kõige mugavam ja hügieenilisem toiming.
Leidub ka veefiltriga tolmuimejaid, millel on tolmukoti asemel veefilter, mis kogub mustuse vette. Akuga varstolmuimejasse on kõik sisse ehitatud. Pika varre eemaldamisel jääb alles väike käsitolmuimeja. Aku vastupidavus on kuni 10 minutit, parematel masinatel 35 minutit. Laadimisaeg on 3-8 tundi. Neid ei saa töötamise ajal elektrivõrku ühendada. See on mugav masin väiksemasse majapidamisse, kuid suuremateks koristustöödeks ei sobi. Seda on mugav käsitseda, võtab kodus vähe ruumi. Miinuseks piiratud tööaeg ning pikk laadimisaeg, lisaks aku eluea lõppedes aku kulukas vahetamine
Robottolmuimejast aga tavatolmuimejale vastast pole, see ei sobi majapidamise ainsaks tolmuimejaks – põhjuseks suhteliselt olematu imemisvõimsus, lisaks ei suuda see puhastada nurki ning ka lemmikloomad ei armasta neid.
Allikad: Kaup24, Electrolux
