VIDEO | Vaata nippe, kuidas õigesti teha pahteldustöid ja millised on vajalikud tööetapid

Enne värvimist on väga oluline värvimisele eelnev ettevalmistav töö, et aluspind jääks võimalikult sile. Pahteldamisel on siin täita väga oluline roll. Pahtleid on palju ning iga töö jaoks tuleb valida õige toode. Täpsemalt pahtlite valikust ning tööetappidest räägib Tikkurila Koolituskeskuse juht Meelis Tarto.

Pahtlid tuleb valida vastavalt ruumile, kas on tegemist kuiva või märja ruumiga. Samuti kihi paksuse järgi, kas on vaja pahteldada õhemat või paksemat kihti aluspinnale. Samuti on spetsiaalsed suurema liimisisaldusega pahtlid näiteks kipsplaatide vuukide tasandamiseks. Lauspahtelduseks valitakse aga toode, mida on lihtne pinnale kanda, viimistleda ja lihvida.

Pahteldamiseks tuleb valida ka õiged ja mugavad töövahendid sõltuvalt töö iseloomust. Vuukide pahteldamisel kasutatakse kitsamat pahtlilabidat, suurematel pindadel laiemat, näiteks 45 cm laiust labidat. Olemas on ka meetri laiuseid labidaid, mis on mõeldud tõeliselt suurte pindade tarvis.

Pahteldamisel on omad tööetapid, mida tuleb järgida. Uute kipsplaatpindade puhul alusta kruvipeadest ja vuukidest. Kruvipead peavad olema pinnast veidi seespool, umbes 1 mm. Liiga sisse keeratuna võib kartongi ära lõhkuda. Pahtelda kruvipead, tõmmates pahtlit pahtlilabidaga risti-rästi üle kruvipea. Edasi pahtelda üle vuugid, kasutades selleks spetsiaalset vuugipahtlit. Seejärel paigalda värskesse pahtlisse vuugilint ja pahtelda koheselt üle õhukese pahtlikihiga.
Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda pind veelkord üle. Vajadusel korda pahteldamist. Ära kanna korraga peale ühte paksu pahtlikihti lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Nii kulub ka aega ja materjali rohkem.

Kui vuugid on pahteldatud, siis alustatakse lauspahteldusega. Lauspahteldamise puhul on vaja kogu pind pahtliga katta. Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas. Esmalt kanna pahtel pinnale ja seejärel tasanda sujuvate liigutustega. Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvida üle kasutades lihvpaberit (nr 150 või 180). Võtta appi ka lihvimistald ning kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvars.

Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod pinnal pahtliga. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist. Eemalda alati peale lihvimist ka lihvimistolm.

Peale aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv. Kuivõrd krunt muudab pinna mitte imavaks, siis vähendab see ka pinnavärvi kulu ning pinnavärv jääb ühtlane ja ilma triipudeta. Kui värvitav pind on väga sile, tugev, läikiv – näiteks klaas, kahhelplaadid jmt – siis tuleb valida spetsiaalne kruntvärv, mis nakkub nimetatud pindadega. Samuti on olemas spetsiaalsed kruntvärvid, mis isoleerivad tahma, vee või rooste kahjustusi.

Kruntimist, nagu ka tavalist värvimist, alusta nurkade värvimisega. Kasuta selleks kitsamat pikakarvalist rulli. Värvi nurgad mõne meetri ulatuses ette ning seejärel võta suurem rull ja krundi ära suuremad seinapinnad.

Peale kruntimist tulevad esile veel pahteldamise ja pinna vead, mis saab nüüd pahteldamisega ära parandada. Kui pahteldatud kohad on kuivanud, lihvi ja krundi need uuesti üle.

Nüüd on seinad pahteldatud ning krunditud ja saab asuda seinu-lagesid viimistlusvärviga katma.