Viis saunatüüpi ja nende tervistavad omadused: Soome saunast soolasaunani
1. Soome saun
Soome saunas on õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad on reeglina kaetud puitlaudisega. Astmeline lava võimaldab reguleerida erinevate temperatuuride nautimist. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur saunas tõuseb 70-120 kraadini. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Samal ajal lõdvestuvad lihased ja langeb keha soojusakumulatsioonivõime.
Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet oluliselt parandada, näiteks astma või hingamisteede haiguste puhul laienevad ja puhastuvad saunas hingamisteed, mis muudavad ka hingamise kergemaks. Sauna õige mõju tuleb esile külmade ja kuumade faaside vaheldumises — igale laval käimisele peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes. Keha “ehmatamine” stimuleerib efektiivselt ainevahetust ja ergutab vereringet. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine kasulik ja lõõgastav, kuid kõrge vererõhuga seotud haiguste, südamehaiguste või krooniliste kopsuhaigustega inimestel tasuks olla peale saunalaval olemist jahutavate protseduuridega äärmiselt ettevaatlik, sest äkiline jahutamine põhjustab väikeses vereringes arteriaalse rõhu ekstreemset kõrgenemist ning suurendab hingamissagedust. Leevendust saavad aga saunast needki, kes külma ja kuuma vaheldust ei talu — tänu kõrgele temperatuurile saab saunaskäigust abi lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral, samuti aitab saun pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul. Ka on teada sauna stressileevendav toime — lõõgastab ju saun ka närvisüsteemi ning soosib head ja rahulikku und.
2. Türgi saun
Türgis on aurusauna ehk hamamite traditsioon kestnud vankumatult aastatuhandeid ja toonud ka meie kõnepruuki ja kultuuriruumi mõiste “Türgi saun”. Aurusaun levis ka Põhja-Venemaale, kus see sai nimeks banja. Kaasaegne aurusaun ongi sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45 °C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.
Aurusaunal on aga ka mitmeid teraapilisi omadusi — tänu suurele niiskusesisaldusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja bronhiaalastma, bronhiidi, ülemiste hingamisteede katarri, köha, häälekäheduse, mitteakuutsete reumaatiliste vaevuste ning liigesevalude korral. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka inimestele, kellel on unehäired, häiritud naha verevarustus, kuiv ja pragunenud nahk, lihaspinged ja tundlikkus äkiliste temperatuurimuutuste suhtes. Naha aurutamine aitab vabaneda igapäevastest pingetest, lõdvestuda ja taastuda. Niiske kuumus stimuleerib hästi nahaaluste veresoonte verevarustust ja puhastab intensiivselt nahka. Avanevad naha poorid, eemalduvad surnud naharakud ja nahk muutub pehmeks, puhtaks ja siidiselt siledaks. Aurusaun on sobivaks täiendamiseks ka kaalualandamisel, sest üks protseduur aitab põletada 400-600 kalorit.
3. Soolasaun
Soolasaun on kõige leebem saunaliik ja on sobilik ka neile, kes kõrget kuumust- ega õhuniiskust ei talu. Et õhu temperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit. Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga hõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele.
Temperatuuri mõjul avanevad poorid ja soolasaunas imendub sool väga efektiivselt — organismi jõuavad ligi 80 soolas sisalduvat mineraali. On ju teada fakt, et mitmed neist imenduvad paremini läbi naha, näiteks eelistavad paljud magneesiumi seespidisele manustamisele jalavanne. Hingamisteede kõrval aitab soolasaun ravida aknelist või ekseemile kalduvat nahka. Vett väljutavate omaduste tõttu on ta ka tõhusaks tselluliidiraviks.
4. Infrapunasaun
Kui 20. sajand oli elektrikerisega sauna võidukäik, siis infrapunasauna võib julgesti nimetada 21. sajandi saunaks. Infrapunasaun ehk infrapunasaun on aga uus — vähe aega nõudev — sauna kasutamise viis ja seda tüüpi sauna on mugav kohandada ka linnakorterisse. Infrapunasaunas õhku ei kuumutata ja auru ei kasutata. Infrapunakiirgus kandub nähtamatute valguslainetena läbi õhu ja soojendab otseselt, ilma ümbritsevat õhku kütmata. Saunas puudub elektrikerisele omane õhu ionisatsioon, sest pole silmale nähtavat hõõgumist. Kui traditsioonilised saunad tekitavad peale protseduuri kasutajaile kerge väsimustunde, siis infrapunasaunad lisavad hoogu ja reipust. Sestap kasutavadki paljud inimesed neid hommikuti enne tööle minekut.
Insfrapuna toimel soojenevad nahk ja nahaalused koed, ning vatti saab ka nahaalune rasvakiht vaatamata sellele, et õhutemperatuur püsib seda tüüpi saunas vaid 35-45 soojakraadi juures. Ka higistamine on infrapunasaunas võrreldes tavasaunaga kuni kolm korda intensiivsem. Infrapunasaun aitab organismist välja viia jääkaineid, parandab lihastoonust ja on tõhus tselluliidi vähendaja. Samuti kiirendab akne, psoriaasi, ekseemide, nahapõletuste ja haavade paranemist; vähendab stressi ja väsimust ning tõstab organismi immuunsust. Saunaprotseduur aitab leevendada kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, suurendab potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset ja muudab reipaks. Saunaline põletab 30-minutilise seansiga üle 600 kalori. Seda on rohkem, kui kulub energiat sama kaua kestvaks jooksutreeninguks.
5. Suitsusaun
Suitsusauna on nimetatud ka sauna algvormiks — seda tüüpi saunade ajalugu arvatakse ulatuvat esimese aastatuhande lõppu e.Kr. Olemuselt on suitsusaun ülilihtne — seal on üks ruum, kus asub lava, korstnata kerisahi ja sellel pada sooja vee saamiseks ning enamasti ka teine ruum ehk esik riietumiseks. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, suitsu välja ajamiseks visatakse nn.vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.
Suitsusaunas mõjub leiliviskamine pehmemalt ega kõrveta nagu Soome saunas. Suitsusaun ajab kiirelt higistama ning viimane aitab teatavasti keha jääkainetest, mürkidest ja haigustekitajatest puhastada. Higistamine kaitseb ka neerukivide eest — higistamisel väljuvad kehast soolad ja kaltsium, mis on peamisteks neerukivide tekitajateks.
Allikad: Tamara Habicht „Eesti saun“, E. Laane ja R. Suija “Saun ja tervis”, teraapia.com
