Suvekodu Sibulatee ääres, kus saunast ja paadikuurist said kunstisaalid
Kui väljaspool suve viibivad hakkajad galeristid peamiselt Tartus ja koostavad inimeste kodudes korternäituseid, siis kolmel kuul aastas on kunstisaaliks muudetud nende enda suvekodu. Varnjasse satuti peatuma täiesti juhuslikult ja mingit plaani Rauli ja Kaili sõnul neil suvekodu soetamiseks ei olnud. Et Peipsiveer on köitev igal aastaajal ja sealkandis veedeti tihti aega, siis ühel hetkel juhtuski nii, et oldigi juba majaomanikud. Paar päeva peale maja ostmist hakati tõsisemalt mõtlema, et mida siis nii suure majaga õieti pihta hakata. “Üks oli aga kindel — oma paadikuuri uksed tahtsime avada just nii, nagu külarahval kombeks. Ainult, et meil polnud sibulaid mida müüa, ega ka kala. Õigemini polnud paatigi ja nii otsustasime, et jääme oma liistude juurde ja proovime, ehk õnnestub siinkandis hoopis kunstiga läbi lüüa ja nii läkski. Juba järgmisel suvel avasime galeriis esimese näituse,” meenutab Raul suvekodu ja galerii sünnilugu.
Vana paadikuuri ja aeda sai täpselt nii palju korrastatud, kui eluks ja kunstinäitamiseks vaja. Säilinud on Peipsiveere arhitektuurile omane hõng ja hoone moderniseerimisega pole omanikud liiale läinud. Esimesel korrusel on hooajaline galerii, teisel mõnusalt maalähedased eluruumid ja saun toimib nii traditsioonilise leilivõtukoha kui ka kunstisaalina.
Kui alguses võeti galeriipidamist kui eksperimenti, siis esimest paadikuuri sisse seatud näitust — Kiwa kureeritud punkkunsti retrospektiivi — käis kahe kuu jooksul vaatamas üle tuhande huvilise ja see oli galeristidele märk, et tuleb jätkata. Kui uurisime, mida vanausulised naabrid näitusetegemisest arvavad, selgitab Raul, et naabrid on külas väga toredad ja et nende pärast see maja arvatavasti ostetigi. “Tundsime, et oleme siia oodatud. Kohe esimesel korral tulid naabrid meid kohe uudistama ja näitasid meile ära kõik müügil olevad külamajad ning kutsusid meid siia elama. Olles kõik majad üle vaadanud, tulime ikka selle esimese juurde tagasi ja paari päeva pärast olimegi juba omanikud,” meenutab Raul.
Punknäituse ajal, kui avamisele hakkasid bussidega kohale voorima endised ja praegused punkarid, arvasid galeristid küll korraks, et see jääb nende viimaseks päevaks siin külas, kuid tuli välja, et punkarlus hoopis liitis kunstikorraldajad külarahvaga. “Niipea, kui ühest bussist astus välja harjassoenguga Villu Tamme, noogutasid külamemmed heakskiitvalt, et see on ju see perestroika-mees. Ja kuigi vahel ütlevad külaelanikud, et nemad neist moodsa kunsti üllitistest päris üdini aru ei saa, meeldib neile, et keegi jälle ühes majas toimetab, seda üles ehitab ja ka külaelu värvikamaks muudab,” kiidab Raul mõistvaid ja kultuurilembeseid naabreid.
Sel suvel toimetatakse suvekodus ja galeriis juba neljandat aastat. Praegu on pererahvas uhke oma esimene rahvusvahelise näituse üle. Täpsemalt on tehtud koostööd Peterburi kuraatori ja kunstniku Peter Belyi’ga, kes tõi Voronjasse Venemaa kaasaegse kunsti staarid, kes kahjuks erinevate barjääride tõttu (riigipiir, keelebarjäär, mentaalne barjäär jne) on eestlastele tundmatud. “Näitusega „Avatud piirid“ püüame galeriikülastajate vaatevälja pisut Venemaa suunal avardada. Tavaliselt jõuab meieni uudislugu mõnest vene kunstnikust siis, kui mõni kunstnik korraldab kohaliku võimu vastu suunatud aktsiooni ja sedagi Lääne meedia vaatevinklist paketeerituna. See aga on vaid mikroskoopiline osa kohalikust kunstiskeenest. Püüame omalt poolt seda viga parandada ja pisutki vene uut kunsti tutvustada,” tutvustab Raul tänavusuvist kunstiprogrammi.
Lisaks suvisele põhinäitusele avati Voronja galeriis äsja teinegi väljapanek — Ly Lestbergi fotonäitus saunamajas. Soovi korral on näitust võimalik näha koos saunakülastusega, sest 19. augustil toimuva Varnja saunafESTi raames saavad kõik, kel huvi, külastada sauna, visata leili ja vaadata näitust. Muul ajal on saunagalerii ja paadikuur avatud üldistel lahtiolekuaegadel: kolmapäevast pühapäevani, kell 12-18.
Vaata rohkem pilte galeriist:
LOE LISAKS:
