Vinguandur päästab ohtlikust mürgitusest. Millised on vingumürgituse sümptomid?
Kui vingugaasi kontsentratsioon õhus on eluohtlikult suur, annab vinguandur sellest lärmakalt märku. Suitsuandur hakkab tööle alles palju hiljem. Kas teate, miks müüakse Suurbritannias vingualarme apteekides koos rasedatele mõeldud kaupadega? Sest eriti hukutav on rasket mürgistust põhjustav ving veel sündimata lapse ajule.
Kui suitsuandur on kohustuslik Eestis eluruumides juba alates 1. juulist 2009, siis alates 1. jaanuarist 2018 muutub kohustuslikuks paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade.
Vinguanduri peaks kindlasti paigaldama ahiküttega või kaminaga eluruumidesse, sest kui küttekolle enneaegselt sulgeda, võib koldest suitsuta eralduda lõhnatu ja nähtamatu gaas. Suitsuandurist ei ole selle kindlaks tegemisel abi (suitsu ju pole, mille peale tööle hakata). Kuid oluline on aga teada, et ka vinguandur annab märku vaid siis, kui vingugaasikontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele.
Nii võib elanikel juba pikemat aega pea valutada, kuid et andur ei lärma, ei oska liiga kõrget CO hulka toaõhus kahtlustada. Abi on sellest, kui lasta spetsialistil igal aastal vähemalt korra küttekolded ja korstnad üle vaadata. Hooldusenõue kehtib ka gaasikatelde ja nende majaseintest väljuvate korstnate kohta — alles mõni aasta tagasi kaotas vannitoas elu 11-aastane Tallinna poiss ning mitu last on sattunud raske vingugaasimürgitusega haiglasse.
Vingualarm ei asenda suitsualarmi. See ei reageeri kiiresti algavale tulekahjule, sest tulekahju algfaasis eraldub vingugaasi suhteliselt vähe. Samas on juba saada ka n-ö kaks ühes seadmeid ehk siis suitsu- ja vinguandur ühe seadmena.
Mis on vingugaas?
Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mis võib levida õhus, ilma et me seda teaks. Sissehingamisel kahjustab see väga tugevasti inimese tervist, suure kontsentratsiooni korral võib olla surmav.
Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, mida põhjustab õhuhapniku kehv ligipääs põlemistsooni — liiga vara suletud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grillahi.
Vingugaasi suhtes on kõige tundlikumad lapsed, eriti looteeas. Täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lootel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Eriti halvasti taluvad vingu ka vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega inimesed ja koduloomad.
Vingumürgituse sümptomid sarnanevad ilma palavikuta külmetushaigusega — kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus; raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast.
Allikad: päästeamet, Tamrex
