Vanale koledale malmradiaatorile saab uue ilme anda. Kasuta kindlasti kuumust taluvat värvi

Tüüpilised korterelamute vanad malmradiaatorid ei näe just ilusad välja. Seepärast pole paha idee värviga nende ilmet parandada. Radiaatorite värvimine pole aga lihtne ettevõtmine, sest seinalt neid maha võtta ei saa ning suvalise värviga seda ka teha ei maksa. Kuidas siis ise seda teha ja milliseid vahendeid kasutada? Tarvilikke nippe jagab Sadolin.

Radiaatori värvimine käib kindlate värvidega, mis vastavad teatud nõuetele. Oluline on see, et värv on vastupidav kõrgele temperatuurile, mis võib radiaatori puhul küündida kuni 80 ºC. Värv peab pakkuma kaitset korrosiooni eest ega tohi muutuda soojuse mõjul.
Kattevärvimiseks võib kasutada nii veepõhiseid kui ka alküüdvärve. Värv tuleb pinnale kanda 1-2 kihina. Vastavalt kasutuskohale ja soovitud läikeastmele on soovitav kasutada spetsiaalseid metallivärvi või universaalvärve.

Sisetöödel metallpindu valgeks värvides tasub arvestada, et üldjuhul on kõik traditsioonilised alküüdipõhised värvid aja jooksul kolletuvad.
Alküüdemail on vastupidav kuumusel kuni 90 ºC ja pole kergesti kriimustatav. Arvestada tuleb sellega, et pärast värvimist on ruumis pikka aega värvi lõhn. Värvkate võib aja jooksul kollaseks muutuda ja madalamakvaliteediliste värvide kasutamisel võib värvkate aja jooksul praguneda.
Vesiakrüül emailvärv kuivab kiiresti ning ei lõhna tugevalt ja värvkate säilib hästi. Radiaatorit saab värvida ainult spetsiaalse kuumakindla värviga.

Radiaatorit on võimalik värvida ka õlivärviga, kuid see ei ole eriti soovitatav. Põhjuseks on kauakestev tugev lõhn ja võimalik radiaatori soojusväljastuse vähenemine.
Poes leidub ka kuumakindlaid pihustatavaid värve, mida on lihtne kasutada. Pihustada umbes 30 cm kauguselt sujuvalt ja ühtlaselt radiaatori pinnale. Kindlasti tuleb eelnevalt põrand ja seinad kinni katta.

Kuuma radiaatorit ei tohi värvida

Kuuma radiaatorit ei soovitata värvida, sest värvkate võib tulla ebaühtlane ja võib praguneda. Soovitav on radiaatori kraan keerata kinni või lülitada värvimise ajaks välja küttesüsteem. Kõige parem on tööks leige radiaatori pind. Radiaatorivärvi tohib pinnale kanda, kui ruumis on vähemalt 5 kraadi sooja, aga mitte ka üle 20 ^oC.
Metallpindade värvimisel, nagu seda on radiaator, tuleks kõigepealt puhastada pind vanast värvikihist, aga ka rasvainetest, kasutades puhastuvahendit. Väikseid pindu võib puhastada ka lakibensiiniga

Varem värvitud pindadelt eemaldage lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi. Puhastusainete kasutamise järgselt loputage pinda hoolikalt veega ning kuivatage korralikult. Läikivad värvipinnad on soovitav nakke parandamiseks matiks hõõruda, pärast lihvimist eemaldage lihvimistolm.

Kõver kitsas pintsel kulub ära

Metallpinnad on soovitav korrosiooni tekke vältimiseks kruntida 1-2 kihi metallikruntvärviga ning enne pinnavärvimist lasta krundil põhjalikult kuivada. Metallpinnal olevad väiksed augud jm ebatasasused tuleb täita pahtliga ning lihvida liivapaberiga ühtlaseks, seejärel eemaldada pinnalt lihvimisel tekkinud tolm.

Pärast kruntvärvi kuivamist võib alustada värvimisega, mida tuleks teha pintsliga. Pintsel tuleb valida vastavalt kasutatavale värvile ja pinnakujule. Värvimiseks kasuta kõverat kitsast radiaatoripintslit ja väikest karvast rulli. Kõver pintsel aitab pääseda kohtadesse kuhu rull ei mahu. Värvimise suund on ülalt allapoole ja seestpoolt väljapoole.
Arvestada tuleb värvimisel ka reeglit: kaks õhukest värvikihti on parem kui üks paks kiht. See tagab ühtlase ja meeldiva värvkatte. Lisaks peaks enne järgmise värvikihi pealekandmist olema alumine värvikiht täielikult kuivanud.
Allikas: Sadolin