„Julgen väita, et uue keskväljaku ehitus on sajandi ettevõtmine nii Tõrva linna, piirkonna elanike, külaliste kui seda ümbritsevate ettevõtete jaoks, mis annab Tõrvale kui ajaloolisele suvituslinnale uue hingamise,“ kinnitas Tõrva linnapea Maido Ruusmann. „On ju Tõrva ainulaadne oma kolme tee ristumiskohas asuva selgepiirilise kesklinnaga, kus keskväljak on justkui esmane tervitus ja visiitkaart siia sattujale. Tõrva Mulgimaa suurima linnana on linnasüdame uuendamist oodanud ja planeerinud juba ligi 20 aastat ja lõpuks saab see tehtud. Seejuures on eriliselt hea meel, et saame seda teha koos Eesti Arhitektide Liidu ja EV 100 meeskonnaga, tehes ühtlasi ka väärika omapoolse kingituse järgmisel aastal sajandat juubelit tähistavale Eesti Vabariigile.“

„Võimas algus – Eesti linnasüdamete arhitektuurne keskkond on Eesti Vabariigi suureks juubeliks tõepoolest saamas uuenenud kvaliteetset ilmet. Ja seda kõige kõrgemal arhitektuurilisel tasemel, kuna kogu EV100 ühiskingituse "Hea avalik ruum" taga on ala parimad meistrid – Eesti Arhitektide Liit,“ sõnas EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. „Võimas on seegi, et linnasüdamete korrastamine algab Tõrva linnast Mulgimaalt, kust on pärit suur osa eestlase eneseteadvust. Nii näitavad mulgid ka ülejäänud Eestile eeskuju – püsib lootus, et arhitektide joonistatud ideed leiavad õige paljudes Eesti linnades tegelikku rahastamist ja valmistegemist. Koos loome üle riigi uut ja paremat keskkonda."

„Tõrva keskväljaku ehitustöödega algab Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammi „Hea avalik ruum“ lennukate linnaehituslike ideede realiseerimine. Eesmärgiks on, et vabariigi juubeliks valmiksid 15 Eesti linna ja asula keskosad juba uues, 21. sajandile väärilises ruumilises kvaliteedis. Et nende linnade peaväljakud ja peatänavad oleksid inimsõbralikud, jalakäijaid eelistavad, ühistegevusi võimaldavad. Et uuenenud linnaruumis oleks inimestel meeldiv olla ja oma vaba aega veeta. Ühtlasi on „Hea avalik ruum“ alles stardipauk kogu Eestit katvale suuremale programmile, millega tahame korrastada ja kaasajastada kõigi Eesti oluliste linnaliste asulate avalikud linnaruumid," rääkis „Hea avalik ruum“ programmijuht Kalle Vellevoog.
Tõrva keskväljaku rekonstrueerimist rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" vahenditest. Projekti kogumaksumuseks on 2,358 mln eurot, millest EASi toetuse suuruseks on 1,2 mln eurot ning ülejäänu kaetakse Tõrva linna oma- ja laenuvahenditest.

Taustast ja plaanidest

Tegemist on Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate kõige mahukama projektiga, millega me tahame Eesti 100. sünnipäevaks jätta oma jälje ja muuta elukeskkonda Eestis oluliselt paremaks. Projekti tulemusena saavad 14 linna ja üks küla endale värsked, kaasaegsed ja mis peamine – tänapäeva eluolu arvesse võtvad keskused. Tulevikus peaks keskustes lisaks toimivale majandusele aset leidma aktiivne ühiskondlik tegevus ning loodetavasti ei kipu inimesed siis nii lihtsalt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse. Tänase seisuga on juba üheksa linna leidnud ka vajaliku raha projektide teostamiseks.

EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa näeb EV100 arhitektuuriprogrammis „Hea avalik ruum“ head näidet hästi kavandatud, targalt läbi viidud ja pika mõjuga ettevõtmisest. „Esmapilgul võimatuna näiv ülesanne, uuendada riigi juubeliks 15 Eesti linnasüdant, on tõeks saamas ja hetkel on rahastuse leidnud juba suurem osa neist. Loodame, et läbi viidud võistlused on jõudnud Eesti juubeliperioodi lõpuks reaalsete ümberehitatud linnasüdameteni. Arhitektide Liidu kingitus Eestile riigi 100. sünnipäevaks on suurepärane näide valdkonnaülesest koostööst loomeliitude, kohalike omavalitsuste ja kogukonna vahel,“ lisas Rohumaa.

Nii hakkaks Kärdla keskus välja nägema peale projektide teostumist.
Raha projektide ehituseks taotletakse eelkõige läbi EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute programmi, mida kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengufond ja Euroopa Liit.
EASi toel leidsid esimestena rahastuse Põlva, Valga, Tõrva, Võru, Elva, Kuressaare ja Rapla projektid, mille keskväljakute osaliseks või täielikuks välja ehitamiseks on eraldatud kokku 11,6 miljonit eurot.
Tallinna, Narva ja Jõhvi avaliku ruumi ehituse teostamiseks saadi raha Euroopa Regionaalarengu Fondist ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Ehitusse panustavad rahaliselt ka kohalikud omavalitsused ise, mitmes kohas ehitatakse projektid välja etapiviisiliselt.

Võru keskus praegu ja tulevikus.
Projekti õnnestumise tagas eelkõige tugev koostöö ja meeskonda koondatud erialased teadmised, mida kohalikel omavalitsustel võib olla üksi keeruline leida. See on tõenäoliselt ka põhjus, miks on jäänud keskväljakud seni korda tegemata. Arhitektide Liidu, EV100 meeskonna ja Riigikantselei spetsialistidega koostöös on suurem võimalus ka projektide rahastamiseks vahendeid leida.
Tõrva keskus praegu ja tulevikus.

Kindlasti on igati tarvis riigi toetust, sest projektiga on mõtet jätkata vaid juhul, kui on lootust rahastusele ja võimalik ideed ka reaalselt ellu viia.
EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida15 linna keskused peaväljakud, peatänavad ja nendega piirnevad alad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada.
Korrastatud keskused kujunevad kultuuri- ja spordiüritustele paremaks läbiviimise ja vaba aja veetmise kohaks ning lahendused annavad liikumiseelise jalakäijale. Arhitektuurivõistlusi rahastas Riigikantselei ja korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös 15 kohaliku omavalitsusega.
Põltsamaa keskus praegu ja tulevikus.
Kärdla keskus praegu ja tulevikus.
Rakvere keskus praegu ja tulevikus.