„Suitsuahju tegemiseks on vaja tugevat vundamenti ning savi- ja muldpinnase korral umbes 50 cm sügavust. Mida sügavam, seda muidugi parem. Kui on kruusa- või killustikupinnas, piisab labidasügavusest vundamendist,” soovitab Ülo Ormus, kel kogemust mitme ahju ehitamisel.
Vundamendi tegemiseks sobib vundamendi- või betoonsegu. Ahju välisosa võib olla punasest tellisest.

„Küttekolle (ahju sisemus) peab olema laotud või vooderdatud šamott- ehk ahjutellistega, poes on müügil vastav ahjusegu. Kerisekivid võivad olla põllu- ehk raudkivid, portselanisolaatorid või ka spetsiaalne saunaahju kerise materjal, mida leidub parimates ehituskauplustes,” ütleb Ormus.

Kuumsuitsuahjud lähevad paremini

„Kuumsuitsuahjud on turul kõige nõutavam kaup, sest neis tehtav liha, kana või kala saab tunduvalt kiiremini valmis kui külmsuitsuahjus. Samuti ei meeldi paljudele külmsuitsuahjus tehtavate toitude maitse. Samas osa kalaliike kuumsuitsuahju ei kõlba, sest rikuvad kala ära (heeringas, skumbria, lõhe). Lõhe sobib ka kuumsuitsuna, kuid on külmsuitsuna parem,” ütleb KAMP Metall OÜ juhatuse liige Ardi Parts.

Ahju ehitamiseks kasutatakse 3 mm paksust musta metalli. Ahjul on suitsu-, kütte- ja tuhakamber. Suitsukambris on roostevabast materjalist raamidega küpsetusrestid ja rasvapann. Küpsetusrestide arv oleneb suitsuahju suurusest, kuid neid pole mõtet panna vähem kui kolm.

Küttekamber pole suitsukambriga ühenduses ja tänu sellele võib ahju kütta vabalt valitud puuliigiga. Kambri põhjas on malmist tuharest. Tuhakambris on tuhasahtel, mille abil saab kütmisel tule intensiivsust reguleerida.

„Võimalik on valmistada ka erinevaid kombineeritud ahjusid. Sellisel juhul peaks ahjul olema kaks eraldi küttekambrit — kuumsuitsuahju küttekamber suitsukambri all ja külmsuitsu küttekamber kaugemal, pika suitsulõõriga ühendatud suitsuahju suitsukambriga,” selgitab Parts.

Vahel peaks olema sulgemissiiber, et kuumsuitsu puhul ei liiguks suits osaliselt külmsuitsu lõõri. Kindlasti võiks suitsukambriga olla ühendatud ka termomeeter, et jälgida suitsukambris olevaid temperatuure, mis on eriti tähtis külmsuitsu puhul.

Esmalt tuleb valmis lõigata vajaliku suurusega detailid ja alustada nende kokku keevitamist. Lõpuks töödeldakse suitsuahju pind, eemaldatakse mustus ning värvitakse kuumakindla värviga.

„Kodustes tingimustes piisab ka elektroodkeevitusest, maskist, nurklihvijast, metallplaatidest ja restidest. Tehakse ka muudest olemasolevatest materjalidest, nagu kivi (maakivi, tellis), sellisel juhul on lisaks segu vaja. Populaarne on kodustes tingimustest teha vanast boilerist grill-suitsuahjusid,” ütleb Parts.

Reeglid, mida tuleks suitsuahju ehitamisel jälgida, paneb paika ahju tüüp. Partsi sõnul on lõõri pikkus ja suitsutoru läbimõõt oluline just külmsuitsu puhul. Kuumsuitsuahjul võiks kuumus liikuda mitte ainult suitsukambri põhjast, vaid ka külgedelt.

Vead on kerged tulema

Reeglite vastu on kerge eksida. „Kasutatakse mustast metallist reste ja rasvapanni (mille eluiga on suhteliselt lühike, sest need puutuvad pidevalt kokku soolvee ja rasvaga). Ei kasutata üldse rasvapanni (rasv tilgub suitsukambri põhja, läheb kõrbema või lausa põlema ja rikub toidu),” loetleb Parts.
Vigadest nimetab ta veel, et valmistamiseks kasutatakse ebasobivaid materjale (ekstreemseim näide on ehk vanast külmkapist tehtud suitsuahi).

Suitsuahju tõmmet ja kuumust pole võimalik reguleerida. Rasvapann jäetakse otsesesse kokkupuutesse suitsukambri põhjaga (rasvapanni ja põhja vahele tekkiv kuumus rikub ahju) ja pisivigu võib leida ka seoses keevitamise spetsiifikaga.

Mis on mis?

Külmsuits. Suitsu temperatuur jääb vahemikku 18—40 °C ja suitsutusaeg on väga pikk, see algab 12 tunnist ja võib ulatuda 7—8 ööpäevani.
Kuumsuits. Suitsu temperatuur 80—140 °C, suitsutusaeg 20 minutist 1,5 tunnini.
Soesuits. Suitsu temperatuur 50—90 °C, suitsutusaeg 1—6 tundi.

Suitsuahju ehitamise ühte kogemust saad vaadata ka järgnevast videost.

LOE LISAKS: