Vanade kõrghoonete tuleohutusega ei saa üldse rahul olla. Tuleohutusnormid on meil aga maailma karmimad
Mida on meil õppida Londoni kortermaja põlengust, kus hukkus umbes 50 inimest? Pääste vaatenurgast on kõrghoone enam kui 8-korruseline või 24 meetrit üle maapinna hoone. Harjumaal on 112 kõrghoonet, millest kortermaju on 83. Milline olukord seal tuleohutuse vaatevinklist valitseb?
Põhja päästekeskuse juhi Priit Laose sõnul võib siinpuhul hooned tinglikult jaotada erinevatesse rühmadesse:
1. Uued kõrghooned. Ehitusjärgus või hiljuti kasutusloa saanud hooned. Ehituslikud tuleohutusnormid on nende puhul täidetud ja olukord hea. Uued hooned on projekteeritud ja ehitatakse üsna tänapäeval üsna karmide nõuete järgi – seda nii info- ja tehnosüsteemide kui ka tuletõkkesektsioonide (korter, trepikoda, koridor) osas, kus peab tule ja põlemisgaaside levik olema takistatud teatud aja jooksul.
Eesti normid on Euroopa ning võib olla ka maailma karmimad. Meil ei ole lubatud kasutada põlevmaterjale välisviimistluses ja soojustuses. See hoiab ära tulekahju kiire leviku hoone välifassaadi mööda.
KOV kaasab Päästeametit menetlusse ja Päästeamet jälgib, et fassaadi nõue saab täidetud – seda nii projekteerimise, ehitamise kui ka rekonstrueerimise puhul. Kõrghoonete puhul on fassaadide katmine ja soojustamine põlevmaterjaliga keelatud (kasutada tuleb näiteks villa). Kuni 5 korruseliste majade soojustuseks on Priit Laose sõnul näiteks penoplast lubatud, kuid see tuleb katta krohviga.
„Üks asi on normid ja reeglid, teine nendest kinnipidamine. Arvestada tuleb seda, et normide ja nõuete eiramine seab ohtu inimelud,“ manitseb ta.
2. Eesti Vabariigi ajal ehitatud kõrghooned. Ehituslikud tuleohutusnormid on täidetud konkreetse objekti ehitusajal kehtivate normide mahus, mis aga Priit Laose sõnul ei vasta tänapäeva ootustele. Olukorda võib pidada küll üldiselt rahuldavaks.
3. Vanad kõrghooned. Palju problemaatilisem on aga olukord vanade NSVL ajal ehitatud kõrghoonete puhul (eelmise sajandi keskpaigast kuni üheksakümnendateni ehitatud kõrghooned).
Ehituslikud tuleohutusnormid on täidetud puudulikult ning juhindudes objekti ehitusajal kehtivate normide nõuetest, mis ei vasta tänapäeva ootustele. Süsteemid, mis on ettenähtud päästemeeskonna tegutsemisvõimaluste tagamisele, näiteks tuletõrje voolikusüsteem, suitsueemaldussüsteem, ei ole töökorras. Tulemuseks on see, et viibib abi osutamine. Olukord ei ole Priit Laose sõnul rahuldav.
Vanades hoonetes jätkub puudujääke:
• Tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud.
• Suitsu levik hoones ei ole prognoositav.
• Hoone sisesed voolikusüsteemid ja kuivtorustikud ei ole sageli kasutatavad.
• Evakuatsiooniteedel on takistused ning uksed ei ole seestpoolt avatavad.
• Elanikud sageli ei tunne oma maja ja ei tea, kuidas tulekahju korral käituda.
• Hoonete ümbrus on sõidukeid tihedalt täis pargitud ja päästeautod (eriti redel- ja tõstukautod ligi ei pääse).
• Ühistud ei tunneta tuleohutust teemana, millesse investeerida.
Lapsevankri põleng võib põhjustada väga keerulise olukorra
Alles mõni aeg tagasi kirjutasime teemal, et kortermaja pööning või kelder tassitakse täis remondijääke ja mööblit, viimast jagub mõnel pool koguni koridoridesse ja trepile. Träni kogunemine trepile ja koridoridesse on aga väga ohtlik - nii lõigatakse ära evakuatsioonitee, mille puudumine võib tuleõnnetusest pääsemisel saatuslikuks saada. Mullu toimus majade keldrites 34, trepikodades 37 ja pööningul 25 tulekahju.
Kuidas Päästeamet on rahul olukorraga kortermajade trepikojas? „Päästeameti ohutusjärelevalve eraldi kortermaju reeglipäraselt ei kontrolli. Seda on tehtud reidide või kaebuste alusel. Komandod teostavad kodude ohutusealast nõustamist, kus samuti seda jälgitakse, et koridorid oleks puhtad. Sageli on evakuatsiooniteedel takistuseks mööbel, vana tehnika jms. Takistuseks on olnud ka jalgrattad ja lapsevankrid. Isegi lapsevankri põleng võib põhjustada suurt ohtu elanikele ja päästjatele keerukat päästeoperatsiooni. Keldrites oma boksis inimene võib hoida asju, mis tal hetkel vaja ei lähe. Oluline, et need asjad ei oleks üldpinna peal. Keldreid ei ole kontrollitud,“ räägib Priit Laos. Evakuatsioonitrepikojas mistahes põlevmaterjal ei ole sinna teretulnud ning on otsene ohu allikas. Praktikast toob Priit Laos näite, kui Tallinnas Raadiku tn 8 maja tulekahju sai alguse kahe lapsevankri (süütamine) põlengust ja seadis trepikoja elanike elu ohtu ning tingis ressursimahuka päästeoperatsiooni.
Priit Laose sõnul on äärmiselt oluline ka rõdude puhtus - et seal poleks põlevmaterjale, sest rõdu süttimine on üks sagedasem probleem (näiteks mujalt visatud suitsuots vms) ning rõdu kaudu levib tuli siseruumidesse ja teistele rõdudele.
Alles hiljaaegu leidis ärev juhtum aset soojuspumbaga, mis põhjustas eramajas tulekahju. Kes sellisel puhul peab vastutama? „Kontrolli kohustus lasub omanikul ning omanik peab ka seadet hooldama. Toote kasutusjuhendis on reeglina sätestatud ka hooldus ja kontroll ning kasutustingimused. Elektriseadmetest on tulekahjusid alguse saanud alati ning 100% kindlust ei anna siin keegi. Kui on masinad/seadmed õigesti kasutatud, hooldatud ja hoones tuleohutusnõuded täidetud ning inimesed ohutusealaselt targad, siis ei arene need intsidendid traagiliseks ja suureks päästesündmuseks,“ ütleb Priit Laos.
Ehitamisjärgus olevas kõrghoones on tulekahju eriti ohtlik
Ajaloost on meil meenutada mitmed põlenguid just kõrghoonete ehitamise etappidest, näiteks Tallinna teletorn, Viru hotell. Mõlemas levis tuli mööda šahti välgukiirusel. Kuidas tagatakse tuleohutus kõrghoonete ehitamise etapis?
„Täna ehitatavad kõrghooned on inspektorite jälgimise all. Tehakse koostööd ehitajaga, käikase objektil vaheülevaatusi tegemas. Otseselt tuleohutusnõudeid ehitusjärgus hoonetele ei ole, tuleb välistada tulekahju tekkimise võimalus. Ehitamisjärgus olevas kõrghoones on tulekahju väga ohtlik põhjusel, et tuleohutuspaigaldised ei pruugi veel omada täieliku valmidust ning seega ei suuda täita oma eesmärki – hoone kasutajate ohutuse ning päästemeeskonna tegutsemisvõimaluste tagamine, kahjude vähendamine,“ seletab Priit Laos.
Ta toob veel eelpool nimetatud šahti mööda tule kiire levimise juhtumitele lisaks näite Pirita tee 26f hoone šahti tulekahjust. Tuli levis seal kiiresti mööda püstakut ülesse ning lõpuks põles kogu 16 kordse maja šaht tühjaks. Mitmel korrusel aset leidnud tulekahju ja sellest tekkinud suits levis ka koridori ning korteritesse. Kahes korteris inimesed olid lõksus ning üks inimene pidi ootama päästmist maja katusel. Kindlasti ei taha me sarnaste juhtumite kordumist ning seepärast pole nõuded mõeldud ainult paberite täitmiseks.
