Aasta tehasemaja 2017 — silmapaistvamad puitmajad

Eesti Puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster valisid seitsmendat korda aasta tehasemaja. Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili sõnul on eesmärk tutvustada ja tunnustada Eesti edumeelsemaid puitmajatootjaid ning nende parimaid puitmaju. See on hea võimalus tõsta üldist teadlikkust tehases toodetud puitmajade mitmekülgsusest, kvaliteedist ja puidu kui ehitusmaterjali võimalustest. Meie loos on luubi all võiduobjekt ja veel mõned eramud.

Võistlusele saatsid oma objektid 22 puitmajatootjat, kokku 31 eriilmelist tööd nii Eestist, Austriast, Soomest, Norrast kui ka Rootsist. moodnekodu.ee veebilehel sai valida ka rahva lemmiku.

Lauri Kivil meenutab, et kui võistlus oli algusaastatel eelkõige puitmajaklastri initsiatiiv, siis järjest enam tajuvad ettevõtted, et see on nende võimalus olla parimate tootjate hulgas, saada osa ühisturundusest ja panustada seeläbi kogu sektori arengusse. Võistlus aitab silma paista nii sektoril kui ka riigil, olla Euroopas tunnustatud ja usaldusväärne puitmajatööstusriik. Kindlasti on tegemist ka hea koostööprojektiga, kus majatootjad ja tarnijad leiavad häid uusi lahendusi.

Miks puitmaja? Lauri Kivili sõnul teist nii kiiret, kvaliteetset, energiatõhusat ja samal ajal keskkonda säästvat ehitustehnoloogiat lihtsalt ei ole.

2017. aasta tehasemajaks pärjati Puitpaneel OÜ ridaelamukompleks Rootsis. Ettevõtte juhatuse liige Janek Paabut:

Kuna projekti asukoht on looduslikult väga väärtuslik keskkond — asub järveäärses metsatukas –, seadis kohalik omavalitsus arhitektidele (Sandellsandberg Arkitekter AB) ja arendajale (Titania Bygg & VVS AB) kõrged ootused ja ambitsioonika väljakutse. Tulemuseks pidi olema unikaalne koht unikaalsete majadega.

Töömaht oli väga suur, aga määratud tööaeg lühike, seega otsustas arendaja kasutada tehases toodetud lahendust ja sõlmis töövõtulepingu just Puitpaneel OÜ-ga. Ajaline võit platsil ongi üks väga selge eelis tehasemajade puhul.

Eesmärgini jõudmiseks pidime täitma järgmised tingimused: majad peavad olema energiatõhusad, lahendused jätkusuutlikud ja kestvad; arhitektuur peab olema atraktiivne, põnev ja midagi teistsugust; loodussõbralik lähenemine ja harmoonia ümbrusega.

Projekti muutis keerukaks mitu asjaolu. Üldiselt valitses väga kiire töötempo ja logistika korraldamine nõudis kogemust — nädalas pidi püsti saama kolm ridaelamuboksi. Äärmiselt kõrged olid nõuded heli- ja tulekindlusele. Tähtis oli ka majade liigendatus. Ridaelamuboksid olid omavahel astmes nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt ning hoonete rida järgis nii kõrguslikku pinnavormi kui ka krundi kaarjat piiri. Võib öelda, et iga üksus oli ehituslikult unikaalne ja vajas eraldi osalist projekteerimist. Alustasime projektiga 2014. aasta lõpus ja lõpetasime lisatöödega 2016. aasta alguses.

Ridaelamukompleksi Parkhouse&Townhouse eeliseks võib pidada väga suurt elamispinda — 7370 m². Need kaks ridaelamugruppi moodustavad arhitektuurse terviku, mida iseloomustab eelkõige loodussõbralik kontseptsioon. Rootsi ehituskultuurile traditsiooniliste muldvärvidega (must-valge ja punane-valge) majafassaadid sobituvad ideaalselt kohalikku maastikku ja loovad väljapaistvalt kauni elukeskkonna. Ridaelamugrupid on liigendatud väga läbimõeldult, jättes majagruppide vahele suure roheala.

Ruumilahendused on väga kasutajasõbralikud. Erinevad majatüübid annavad valikuvõimaluse erinevate huvide ja soovidega inimestele. Eriti eksklusiivsed on Townhouse’i teist tüüpi ridaelamud, kus maja kolmandal korrusel on klaasist talveaed koos suure terrassiga. Igal ridaelamuboksil on oma terrass koos panipaigaga, mis omakorda eraldab kavalalt naaberterrasse ja tagab oma ruumi. Samuti on igal ridaelamuboksil autovarjualune: Parkhouse’i ridaelamutel majade ees ja Townhouse’i ridaelamutel majade vahel.

Kui rääkida, mida peaks ostja tehasemaja tellides tähele panema, siis esmane on muidugi kliendil endale selgeks teha, mida ta soovib ja vajab. Mida rohkem on maja enne tootma hakkamist kasutaja-tellija enda läbi mõeldud, seda parem on tulemus. Kõige parema tulemuse saab, kui on olemas eriosade projekt (elekter, vesi-kanal, ventilatsioon), et maja tootejoonistel saaks nendega juba arvestada.

Kuna tehasemaja tootmise aeg on äärmiselt lühike (150 m² eramul mõnest päevast mõne nädalani), on üldiselt tootmise käigus väga kulukas muudatusi teha või ei saagi neid enam teha.

Eestis pakutava puhul soovitan kindlasti veenduda, mida pakkumus reaalselt sisaldab. Kui keegi lubab 15 000 euro eest tehasemaja, siis on ilmne viide ohule, et saate endale pigem hunniku ehitusmaterjali ja võib-olla mõned konstruktsioonid. Paha ei tee, kui vaatate, kas pakkuja riigimakse maksab, muidu võite ilma jääda nii oma rahast kui ka garantiist.

Korralikus tehasemaja paketis peaks olema arvesse võetud nii soojus, heli, staatika kui ka sisekliima ning õhutiheduse faktor. Tehases saab näiteks välisseina konstruktsiooni paigaldada nii voodrilaua, tuuletõkke, soojustuse, aurutõkke ja kipsplaadi, rääkimata akendest ja elektri paigaldamiseks vajalikest karbikutest. See ju ongi tehases tootmise idee — teha soojas ja kuivas ära maksimaalselt palju tööd ning võita aega platsil.

Võit on suurepärane tunnustus kõigile meie ettevõtte töötajatele tehtud hea töö eest, kuna projekti mahu tõttu oli hõivatud peaaegu kogu meeskond. See, et projekt tunnistati parimaks meile kõige olulisemates kategooriates, st parim tehasemaja ja puitkarkassmaja, on muidugi eriti meeldiv, arvestades konkursi kõrget taset. Sealjuures annab võit kindlasti positiivset tagasisidet ja enesekindlust, et teeme ikka õiget asja ja oleme õigel teel.

Eramu Norras, rahva lemmik ning eriauhind lemmik puitmajakarkassi ja kõige põhjamaisema puitmaja eest. Renee Mikomägi, EstNor OÜ tegevjuht:

Meie võistlusele esitatud maja on tellinud Norra klient, kes sai kontaktid soovitajate kaudu, kellele olime varem maja ehitanud. Kliendil oli Norra arhitekti visioon olemas, aga see sai koostöös meie inseneriga päris palju ümber tehtud, et seda oleks reaalsem ehitada. Tellijal ja arhitektil oli kindel soov saada maja traditsioonilise välimusega, kasutades nii interjööris kui ka eksterjööris võimalikult palju puitu. Arhitekt soovis kasutada palju ka profiilseid elemente: postid, karniisid, liistud, mis polnud meie tavapäraste standardlahenduste hulgas.

Kõige keerulisem osa oli katuse lahendus, mis koosnes paljudest neeludest ja vintskappidest. Projekteerisime katuse iga detaili korralikult läbi ja lõikasime root- ja tavasarikad ning pennid CNC-masinaga täpselt mõõtu, mis lihtsustas oluliselt katuseehitust objektil. Heaks väljakutseks oli ka igasuguste profiilsete postide, karniiside, soklite ja liistude lahendused — saime hästi hakkama.

Maja elementide tootmine tehases kestis kolm nädalat ja objektil läks töödeks umbes kolm kuud, sest väga palju tuli teha objektil. EstNor ehitas maja otsast lõpuni valmis, välja arvatud vundamendi, elektri- ja torutööd.

Puitkarkassist tehasemaja on võimalik tellida elementidest või moodulitest. Elementmajal suuri piiranguid ei ole, võimalik on ehitada peaaegu kõike, mida kliendid soovivad. Tehases valmis toodetud seina-, vahelae- ja katuseelemendid tõstetakse kraana abil objektil kokku. Moodulmajade projekteerimisel peab aga arvestama transpordi mõõtudega, arhitektuursed lahendused on piiratud. Moodulmaja eelis on, et 90% majast ehitatakse tehases, kontrollitud keskkonnas. Töö valmib kiirelt ja säästlikult, tellijale on see väga mugav.

Rahva lemmiku tiitel tähendab meile väga palju. Oleme väga õnnelikud, et just selle tiitli saime. Žürii valik on ainult kuue inimese arvamus, aga rahvahääletuses osaleb juba päris suur hulk inimesi. Ju siis pidi olema selles majas midagi, mis rahvale meeldis.

Parim masintoodetud palkmaja. Alar Anton, Finnlog OÜ tegevjuht:

Finnlogi individuaalsed lahendused sünnivad koostöös arhitekti ja omanikuga. Esimesel kokkusaamisel kaardistame vajaliku ruumiprogrammi, selgitame välja detailplaneeringu või projekteerimistingimuste piirangud ning tutvume keskkonnaga. Leidsime ühise arusaama juba esimeste kavandite alusel ja liikusime edasi juba detailsemate lahenduste juurde. Ehitusperiood vundamendist lõppviimistluseni vältas ligi kaheksa kuud.

Pererahva soovi järgi sai moodsa arhitektuuriga elamu lahendatud kahele tasapinnale, kus teine korrus on pererahva privaatne tsoon ning esimesel korrusel paiknevad elutuba, köök ja saunaruumid. Ruumide paigutusel on oluliseks nüansiks nende funktsionaalne seos ja ka paiknemine ilmakaarte suhtes. Samuti mängivad rolli pererahva enda harjumused ja elustiil: palju võõrustatakse külalisi, millised on hobid või ka näiteks saunatamise viisid.

Mõnevõrra enam tähelepanu nõudis tehnosüsteemide integreerimine puidust kandekonstruktsioonidega. Selleks kasutati vahelagede kandekonstruktsioonina uudsemat positalade lahendust, mis võimaldas kommunikatsioonid (ventilatsioon, küte, vesi, kanalisatsioon, elekter) paigaldada mugavalt vahelagede sisse.

Arhitektuurses plaanis võttis veidi rohkem aega kaminale sobiva asukoha leidmine. Lõpuks paigutati kahepoolse ekraaniga kamin elutoa, köögi ja söögitoa keskele. Nii on kamin hästi vaadeldav.

Finnlogi eeliseks on individuaalsed lahendused, mis ei sea arhitektuursele lahendusele palju piiranguid. Puitmaterjalil on siiski mingid piirangud, mida tuleb projekteerimise faasis arvesse võtta. Tootmiseks vajalikud eelandmed lahendatakse juba projekteerimise faasis, et ettevalmistus ja ehitusprotsess oleksid sujuvad.

Õhupidavaima ja energiatõhusaima maja eriauhinna võitnud eramu Tähtvere vallas. Kristo Kalbe, Sense OÜ juhatuse liige:

Kase-Juhani liginullenergiamaja tellija otsis võimalusi investeerida kinnisvarasse ja pärast telesaate Osoon videolugu energiatõhusatest ehitistest — sealhulgas Sense passiivmajadest — pöördus meie poole. Talle tundus mõistlik investeerida tulevikku vaatavasse tehnoloogiasse ja ühepereelamu, mille aastane küttekulu jääb alla paarisaja euro, meeldis talle enim. Oleme juba kolm aastat seiranud oma varem ehitatud analooghoonetes energiakulu ja saame julgelt öelda, et ca 150 m² köetava pinnaga ühepereelamu aastane rahakulu ruumide kütteks ja vee soojendamiseks on umbes 230 eurot.

Kase-Juhani krunt asub looduslähedases kohas, ümbritsetud männimetsa ja turbapinnasega. Eesmärk oli luua kahe lapsega perele sobilik optimaalse vormiga väga energiatõhus hoone, mis sobituks keskkonda, aga oleks siiski modernne.

Lähteülesanne andis selge suunise arhitektuuri loomiseks: tume turbapinnas ja männitüvedel vahelduvad punakaspruunid toonid andsid inspiratsiooni fassaadi kujunemisel ning päikese teekond määras akende paigutuse. Konstruktsiooni ja tehnosüsteeme puudutavas osas lähtusime muidugi juba väljakujunenud tavast liginullenergiahoonete loomisel — peamisteks märksõnadeks on väga hea soojapidavus, õhupidavus, külmasillavaba konstruktsioon, soojapidavad aknad ja kõrge soojustagastusega ventilatsioon. Ühtlasi muidugi elektrit tootvad päikesepaneelid.

Kõige keerukamaks osutus mändidest ümbritsetud asukohas päikesepaneelide elektritootluse maksimeerimine. Teadupärast on PV-paneelid varjutuse osas tundlikud ja kuigi paneelide nimivõimsuse järgi oli liginullenergiahoone loomiseks vajalik taastuvenergia tootlus igati piisav, siis täpne varjutusanalüüs näitas, et männirohkes asukohas on tingimused mõnevõrra ebasoodsad. Siiski leidsime lahenduse ja veendusime täiendavate analüüside järel, et piisav tootlus saab tagatud.

Muus osas oli meie jaoks protsess küllaltki tavapärane ja kuna hoone arhitektuurne vorm on kompaktne, oli selle hoone ehitus oluliselt kiirem kui näiteks möödunud aasta energiatõhusaima tehasemaja tiitli võitnud Viljandi elamu puhul, kus hoone paiknes nõlval ja oli ka arhitektuuriliselt keerukam. Eriliste omadustena võib välja tuua tehases ettevalmistatud tampsavi siseseinu, mis summutavad müra, puhverdavad soojust, aga pakuvad suvel palavuse eest leevendust. Kogu siseviimistlus on looduslik ja maja heade omadustena võib välja tuua väga madala küttekulu.

Meeldiv, sealhulgas soojuslikult mugav, puhas ja hästi ventileeritud, mürkainevaba interjöör on olnud üks meie peamisi prioriteete, samuti majaostjale sobiva arhitektuurse vormi loomine. Tõenäoliselt on viimase tõttu juhtunud nii, et ca 80% meie toodetud majadest on erilahendused. Kui rääkida tehasemaja ostmisest, siis see on võib-olla üks oluline infokild uue kodu soovijale — tehasemaja saab olla ka erilahendus. Tootja valikul võib saada määravaks, kas majatehas on keskendunud tüüpse masstoodangu või erilahenduste tegemisele. Nii tuleb leida endale sobivaim.

Eriprojektide puhul oleme kokku puutunud väga keerukate konstruktsiooniliste olukordadega ning pidanud arendama väga palju erilisi tehnilisi lahendusi. See on andnud kogemuse tagamaks kõrget energiatõhusust ja õhupidavust — teemad, mis ei ole sugugi tavapärased ning jäävad tavapraktikas tihti kõrvale. Muidugi algab kõik siiski projekteerimisest ja seda juba arhitektuurse eskiisi loomisest. Kuna meil on meeskonnas arhitekt ja spetsialistid, kes suudavad ka ettevõttevälise arhitekti tegevust konsulteerida, saame kohe alguses õige suuna võtta.

Parima valguslahenduse eripreemia, käsitööpalkmaja Laulasmaal. Martti Soidla, Tender Ehitus OÜ tegevjuht:

Keerukas oli meie projekti puhul kitsas ja kurviline juurdepääsutee krundile. Seal kasvasid põlismännid, mida ei tohtinud vigastada. See muutis keeruliseks seinaelementide ja pikkade detailide transpordi ehitusplatsile.

Keerulisemaks võib nimetada ka katuse. Mansardkatus kahe väljaehitusega muutis kandekonstruktsiooni detailirohkeks. Katuse neelude ehitamine, erikujuliste sarikate valmistamine ning iga katusekivi nurga all lõikamine ja paigaldamine.

Maja valmis ca poole aastaga. Konstruktiivse osa projekteerimisel sai võetud üheks lähteülesandeks kanda vahelaelt ja katuselt tulev koormus ainult esimesel korrusel palgist välis- ja siseseintele. Püstpostide ja mittevajuvate kandvate seinte kasutamine nõuab seoses palkmaja vajumisega 3–5-aastast järelhooldust. Seekord õnnestus liimpuidust peataladega vahelaes katuse punktkoormused vastu võtta ja esimese korruse palkseintele laiali kanda. Palkseinte ühtlasema vajumise tagamiseks on vajalik peale välisseinte kaasata katusekoormust vastu võtma ka palgist siseseinu. See õnnestus.

Tehasemaja tellides peaks tähele panema projekteerimisfaasi tähtsust. Soovitatavalt tuleks alustada juba selles faasis koostööd tulevase palkmaja valmistajaga. Erineva keerukusastmega projektid on meile andnud tehniliste lahenduste pagasi. Need lahendused säästavad aega ja raha.

Puitkarkassmajade kompleks Norras. Sven Mats, Matek AS tegevjuht:

Måltrostveien oli Mateki jaoks pikaajalise kliendi tavapärane „õunaaia“ projekt. See tähendab Norra terminoloogias projekti, kus Oslo kesklinna ja Holmenkolleni suusakeskuse lähedal asuvas vanas ja eksklusiivses piirkonnas on arendaja ostnud kinnistu ja õunaaiaga vana eramaja. Kinnistule tehti uus planeering, kus leiti lahendusena nelja eraldiseisva ~250 m² maja ehitus. Nagu tavaliselt ikka selliste projektidega, oli kliendi soov saada majad maksimaalse ehitusalase pinna ja kasutatava põrandapinnaga neljal tasapinnal. Viimane tingis päris olulisi uudseid insenerilahendusi koormuste jagamiseks ja seinte õhemaks tegemisel.

Keeruline oli ka veoautodega ligipääs objektile ja laoplatsi puudumine, mis eeldas väga hästi planeeritud logistikat. Kuna tegemist on eksklusiivse piirkonnaga ja Norra mõistes päris kalli objektiga, mille müügihind oli üle 12 miljoni norra krooni (1,3 miljonit eurot), siis loomulikult olid nii tellija kui ka lõppklientide ootused kvaliteedile väga kõrged. Rõõmuga võime tõdeda, et need said täidetud. Kõik majad on elanikud leidnud ning kliendid on rõõmsad ja rahul.

Hooned olid kavandatud madala energiatarbe majadena ja tavapärasest enam tuli pöörata tähelepanu sõlmede läbimõtlemisele ning tehnilisele lahendusele.

Projekt kestis 11 kuud, millest 5 kuud kulus projekteerimisele, 2,5 kuud tootmisele ja paigaldusele ning viimased 2,5 kuud siseviimistlusele, sisustamisele ja kasutuslubade hankimiseks / majade üleandmiseks. Nagu iga ehitusprotsessiga, on ka tehasemaja puhul väga oluline kliendi, arhitekti, inseneri ja ehitaja igakülgne ning avatud koostöö.

Arhitektuuripreemia pälvinud puitkarkass-elementmaja Sakus. Madis Lobjakas, Timbeco Woodhouse OÜ müügijuht:

Suures pildis projekti juures väga keerulisi lahendusi ei olnud. Oli küll üksikuid keerukamaid detaile, kuid neid tuleb iga majaga ette. 2015. aastal enne külmasid sai tehtud vundament. Majakarp püstitati veebruaris ja sisse koliti juulis.

Tehasemaja ei sea ostjale võrreldes kohapeal ehitamisega tegelikult mingisuguseid piiranguid, ei arhitektuuris ega tehniliste lahenduste kasutamises. Erinevus kohapeal ehitamisega on see, et planeerimise protsess tuleb teha põhjalikum, kuna suur osa valmib tehases ja jooksvaid muudatusi on väga keeruline teha.

Arhitekt Tiit Silla eesmärk oli koos kliendiga luua maja, mis oleks parem kui korter. Seal peab olema palju valgust ning elanikud peavad osa saama aastaaegade muutumisest ja meie muutlikust ilmast. Nad tunneksid, et elavad otsekui aias, mis on samas soe ja meeldivalt turvaline. Maja on projekteeritud nii, et sobib paljudesse piirkondadesse. Kasutatud ei ole väga kalleid lahendusi, sest tänapäevane ei pea alati kallis olema. Tellijal olid selged soovid ja aluseks oli tüüpmaja lahendus.

Masintoodetud palkmaja Võrumaal. Elari Kivisoo, Ritsu AS tegevjuht:

Konkreetse projekti puhul oli tegemist meie jaoks ühe sellise olukorraga, kus kliendid tulid oma visiooniga ruudulisel paberil Ritsu kontorisse. Alguse sai koostöö meie arhitektiga — leida visuaalselt meeldiv ja põhiplaaniliselt funktsionaalne lahendus. Protsessis oli vajalik hea ja konstruktiivne diskussioon, et loodavas lahenduses oleks arvestatud kliendi soovide ja vajadustega. Esimesest kohtumisest 2015. a juunis kuni tööjooniste valmimiseni 2016. a juulis kulus projekteerimisele kokku natuke üle aasta — põhjalik eeltöö on sageli vajalik maksimaalselt hea tulemuse saavutamiseks. Üldiselt on mõistlik iga tehases valmistatud puitmaja ehitamiseks plaanida keskeltläbi kuus kuud.

Palkmaja puhul on vaja arvestada teatava vajumisega. See ei ole mingil moel puudus, vaid lihtsalt omadus, millega peab arvestama. Nii oligi ehk kõige suurem väljakutse kahekaldelise katuse lahendamine, kuna selle osad vajuvad erinevalt. Ülejäänu on tehtud Ritsu parima tehnoloogia järgi ja midagi ülemäära keerukat ette ei tulnud. Maja headeks omadusteks on arhitektuursele funktsionaalsusele lisaks loodussõbralikud materjalid, väga tervislik ja hubane sisekliima ning atraktiivne üldmulje.

Ehituseelarve ja täpse pakkumise saab endale sobivas komplektis ja valmidusastmes küsida kõige mugavamalt just kogemustega puitmajade tootmisega tegelevalt ettevõttelt. Seejuures tasub oma soov esitada võimalikult detailselt, et olla kindel kõikide vajalike tööde ja sobilike materjalide hinnas sisaldumises. Kui on soov erinevate ehitajate pakkumisi võrrelda, on väga oluline jälgida, et võrreldavad pakkumised ka tegelikult võrreldavad oleksid: kas need sisaldavad ikka samu materjale ja samas mahus töid. Paraku tegutseb ka Eestis ettevõtteid, kes proovivad n-ö pooltõdedega kliente püüda ja lubavad müügifaasis rohkem, kui hiljem reaalselt pakutakse.

Ühtlasi tasub teenuspakkujalt üle küsida, mida peab veel ise tegema või milliste lisakuludega arvestama. Soovid tasub julgelt välja öelda, sest kui need on tehniliselt teostatavad, siis nendega üldiselt ka arvestatakse. Ehitajal on suur kogemus ja ta oskab anda head nõu, mida tasub arvesse võtta. Tänapäeval on materjalide ja tehniliste süsteemide valik väga lai ja ehitajalt tasuks kindlasti nõu küsida, milline on tema kogemustele tuginedes konkreetse projekti ja asukoha mõistes just parim või sobivaim lahendus.

Edasi sõltub projekti teostamise etapp juba konkreetsetest soovidest: kas ja kui palju ta soovib projekti elluviimist ise juhtida ja kui palju kaasatud olla. Ritsu kogemused on erinevad. Järjest enam on kliente, kes jätavad ehituse professionaalide hooleks. Samas on väga levinud mudel, kus meilt tuleb projekt, ehitusloa taotlus, majakomplekt ja selle paigaldus; klient tellib meie tehtud jooniste põhjal vundamendi ehituse ning tegeleb pärast majakomplekti paigaldust eri- ja viimistlustööde tellimisega.

LOE VEEL:

Aasta tehasemaja 2015 lugejate lemmik: Võrratu käsitöö-palkmaja, kus on ühendatud sajanditepikkune traditsioon ja kaasaegsed lahendused

Aasta tehasemaja 2016 lugejate lemmik: Metsade keskele järve äärde rajatud energiasäästlik elamu