TOP 5: kõige kasulikumad köögiviljad, mida tasuks aias kindlasti kasvatada
Kuigi turult või poest saab köögiviljad palju väiksema vaevaga kätte kui kodus kasvatades, ei ole midagi paremat, värskemat ega vitamiinirikkamat, kui oma aiast nopitud päikesesoojad tomatid või mahlast nõretavad porgandid. Kui sind on õnnistatud aiaga, ei ole veel hilja mõni kasulik köögivili mulda pista ja hiljem vilju nautida. Vaata, mille poolest on need viis köögivilja kasulikud ja asu tegudele!
Suvel leidub ka turul head ja värsket kraami, kuid selle asemel, et suure valiku hulgast just need kõige-kõige ilusamad ja kodumaised üles leida, kulub ikka oma aeg. Kodus kasvatatud ja otse peenrast nopitud köögiviljad trumpavad turukraami üle iga kell — esiteks on saab nad peenralt kätte just siis, kui vaja ja seda ülivärskena. Lisaks on nad ka maitsvamad ja toitainerikkamad, kui poe- või turulettidel. Samuti on koduses põllumajanduses võimalik ise tervisesõbralikke väetiseid ja putukatõrjevahendid valida.
1. Porgand
Foto: Roberto Verzo/flickr
Porgand sisaldab aeglaseid süsivesikuid ja hulgaliselt kiudaineid. Samuti pakatavad nad mineraalidest ja vitamiidest sisaldades niatsiini, kaaliumit, mangaani, C- ja B6-vitamiine ning beetakaroteeni, mis muutub organismis A-vitamiiniks. Viimane pidurdab organismis muuhulgas vananemisega seotud protsesse. Et päevast A-vitamiini kogust kätte saada, ei ole vaja üldse palju — piisab lausa ühest pisemast porgandist, et päevane vajadus kenasti ära katta.
Nipid kasvatamiseks:
Porgand on külma suhtes üks vähem tundlikke köögivilju ning teda saab külvata lausa jaanipäevani. Mõni perenaine on porgadisaaki kogunud suisa novembris. Mullaniiskuse suhtes on porgand tundlikum kasvu alguse poole, siis peab taimi vajadusel kastma, kuid hiljem võib ta kasvada ka suhteliselt kuival pinnasel. Porgandit ei tohi aga kindlasti üle kasta, sest sellisel juhul kasv pidurdub, värvus jääb heledaks ning porgand ise maitsetuks.
Foto: Shutterstock
Brokoli teekond põllult poelettidele võtab aega keskmiselt 7 nädalat. Et brokoli kaotab seistes olulise osa oma toiteväärtusest, tasub just seda kasulikku kapsalist oma aias kasvatada. Rohkelt on uuritud brokoli vähivastast toimet ja positiivset mõju taljele. Viimast soosivad brokolis leiduvad kiudained, aga ka tõeliselt külluslik kokteil erinevatest mineraalidest ja vitamiinidest: K-vitamiin, C-vitamiin, B6, B5, B2 ja B1 vitamiinid, kroom, folaat, raud jt. Parim viis brokolit tarbida on seda võimalikult vähe töödelda, s.t keeta, grillida või kuumutada.
Nipid kasvatamiseks:
Brokoli on üsna jonnakas taim, mis ei taha kuumust ja annab hea saagi jahedamapoolsel suvel. Et brokoli annab suve jooksul kaks saaki, ei ole ka praegu veel hilja mõte idanema panna. Kes esimest korda brokolit kasvatab, sel on soovitav taimed ette kasvatada või osta ettekasvatatud taimed turult. Istutamisel tuleb jätta peenrale piisavalt suur vahe ja arvestada brokoli ruuminõudvate lehtede ja õisikutega. Õisikud on soovitatav lõigata ära enne, kui õienupud avanevad, sest nii on vili maitsvam.
Aedoad on suurepärane viis täita kõht ilma liigsete kaloriteta. Oad sisaldavad rohkelt valku ja kiudaineid ning loomulikult ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Oad on suurepärased B-vitamiini allikad, lisaks sisaldavad nad veel märkimisväärselt E-vitamiini, seleeni, rauda, kaaliumi, C-vitamiini ning foolhapet. Ubades on rikkalikult antioksüdante, mis kaitsevad keha rakke kahjustuste eest.
Nipid kasvatamiseks: Ube on palju erinevaid sorte ja nende külvamiseks on just praegu ideaalne aeg. Et lattube saab kasvatada vertikaalselt, ei nõua nad palju ruumi ja mahuvad kenasti ka rõdule konteinerisse või lillekasti.
Foto: photon_de/flickr
Tomatis leidub rohkesti C- ja E-vitamiini, beetakaroteeni ja väga väärtuslikku lükopeeni. Need ained võivad ära hoida palju haigusi, alates silmakaest kuni südamehaiguste ja vähini. Lisaks sellele tugevdab tomat organismi vastupanuvõimet. Tomatis sisalduv lükopeen, mis annab tomatile punase värvuse, pärsib paljude vähiliikide arengut, vähendab infarkti- ja insuldiohtu, aitab ära hoida veresoonte lupjumist ja teeb palju muud head. NB! Tarbi tomatit koos õli sisaldava toiduga, sest lükopeen vajab imendumiseks rasva. Organism omastab lükopeeni kõige paremini kuumtöödeldud tomatist.
Nipid kasvatamiseks: Tomatiliike on sadu või isegi tuhandeid — enamus vajab kasvamiseks sooja kasvuhoonet, mõni leplikum sort sobib aga avamaal peenras või lillepotis kasvamiseks. Enamike tomatitaimede külvamiseks on juba veidi hilja, seega tasub ettekasvatatud tomatitaimi otsida turult. Kui kasvuhoonega jändamine tundub tüütu, istuta paar avamaataime potti ja paiguta terrassile.
Foto: Lucas Cobb/flickr
Paprikad sisaldavad ohtralt riboflaviini, kaaliumit, A, B6 ja C vitamiine. Eriti vitaminirikas on just punane paprika. Oma C-vitamiini sisalduselt teevad nad ära isegi sidrunile ja apelsinile. Üks keskmine punane paprika katab päevase C-vitamiini vajaduse ja 93% päevasest vajaminevast A-vitamiini kogusest.
Nipid kasvatamiseks:
Et paprikataimede seemned pistetakse idanema juba märtsis, tasub praegu turult otsida eelkasvatatud paprikataimi. Nagu ka tomatid, on nad reeglina soojalembesed ja vajavad kasvamiseks kasvuhoonet. On aga aretatud ka spetsiaalseid avamaasorte, millega kaunistada terrasse ja rõdusid. Noorte paprikaistikute kasvatamiseks on optimaalne õhutemperatuur päikesepaistelisel päevadel 24-26 kraadi ja pilves ilmaga 21 kraadi ringis. Öösiti ei tohiks see langeda alla 20 kraadi.
LOE LISAKS:
