Korteris remonti tegema hakates võib tihti tekkida soov välja vahetada ka vanad keskkütteradiaatorid või vannitoa siugtoru, mida mööda voolab kuum kraanivesi ja mis on ühtlasi vannitoas radiaatori eest. Tunduvad ju vanad küttekehad nii ajast ja arust välimusega ning ehk annavad uued paremini soojagi. Kui endisest veel suurem radiaator paigaldada, siis ei ole külma karta.
Säärane plaan võib korteriomaniku seisukohast tunduda küll loogiline, kuid omatahtsi ei või seaduse järgi enda korteris küttekehasid vahetada. Liiatigi võib oskamatu tööga nii endale kui ka teistele majaelanikele ebamugavusi põhjustada.
„Korteris asuv radiaator on osa elamu üldisest küttesüsteemist,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep. Elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, võetakse küttesüsteemiga tehtavate tööde, sh korteris radiaatorite vahetuse asjus otsused vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kui ühistut moodustatud pole, siis korteriomanike üldkoosolekul.
Eelnimetatu kehtib Saulepi sõnul ühtlasi ka vee- ja kanalisatsioonitorude puhul. Kõiki niisuguseid töid tuleb lasta teha asjatundjal, sest oskamatu tegutsemine võib põhjustada hulgaliselt probleeme.

Tasakaalust välja

Oskamatus teeb halba

Kui ühetorusüsteemi paigaldatakse toatemperatuuri reguleerimiseks termostaatventiil ning jäetakse arvestamata, et ühetorusüsteemi puhul peab kasutama just sellele sobivat termostaatventiili, on tulemuseks jällegi vooluhulga piiramine, tasakaalust väljas süsteem ja naabrite jahedad toad. „Kui üldse paigaldada radiaatoritele termostaatventiilid, tuleks seda teha korraga kogu majas, sest igale ventiilile arvestatakse läbivooluhulk eraldi välja,” märgib Hirbaum.
Ta lisab, et tihti ühendatakse küttekeha (isegi kui see on õige võimsusega) senisest väiksemas läbimõõdus toruga, mis samuti piirab vooluhulka ja võib naabrid külma kätte jätta.

Õigus nõuda hüvitist

„Juhul kui omanik on küttekehad omavoliliselt vahetanud ning selline tegevus on kahjustanud teiste omanike õigusi ja huve, tuleb arvestada sellega, et teistel omanikel on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kahju hüvitamist,” tõdeb Saulep. „Kui omaniku tegevuse tagajärjel on küttesüsteem tasakaalust välja viidud, võib korteriühistu nõuda omanikult selle tasakaalustamisega seotud kulutuste hüvitamist.”
Allikas: EPL Ehita ja Renoveeri