Garaažiuksele vali sobiva jõudlusega automaatika
Sobiv garaažiautomaatika valitakse kas ukse pinna suuruse või kaalu järgi: mida suurem uks, seda võimsamat ajamit see vajab. Ajami veojõud avaldatakse njuutonites (tähis N), üks njuuton vastab tõstejõule 98 grammi.
Juhtivad garaažiukse- ja väravaautomaatika tootjad avaldavad lisaks automaatika veojõunäitajale ka soovitusliku ukse pindala. Näiteks 2 x 3m=6 m2 kergelt liikuvale uksele sobib 600 N veojõuga ajam, 2x5 m uks vajab 800-1000 N ajamit.
Erakasutusse mõeldud garaažiautomaatika veojõud varieerub sõltuvalt mudelist 500-1200 N vahel ja alati on otstarbekas valida ajam mõningase varuga, et ennetada ajami täiskoormusel töötamisega kaasnevat kiiremat kulumist.
Kuidas garaažautomaatika külmal talvel käitub?
„Garaažiautomaatika paigaldatakse suletud ruumi, kus pakaselistel talveöödel on õhusooja üldjuhul rohkem kui õues. Meie praktikas alates 1994. aastast ei ole teadaolevalt ükski meie poolt paigaldatud automaatika lakanud külma tõttu töötamast. Kuid oluline on, et ajam asuks kuivas ruumis – automaatika korpus ei ole erinevalt väravaautomaatikast niiskuskindel ning kõrge õhuniiskusega keskkonnas võib tekkiv kondensaat juhtbloki hävitada. Sellisel juhul ei ole abi ka pikast tootjagarantiist, sest mittevastavast ekspluatatsioonikeskkonnast tekkinud niiskuskahjustused ei kuulu garantii alla,“ juhib Toomas Sild firmast Alderman tähelepanu.
Niiskesse keskkonda võib paigaldada vaid sobiva IP-klassiga automaatikat.
Millised on avamise võimalused?
„Garaažiautomaatika avamisvõimalusi on sama palju, kui väravaautomaatikal: tavaliselt kuulub garaažiautomaatika komplekti 2 pulti ja juhtmevaba seinanupp. Lisaks võib paigaldada GSM-avamise, kaardisüsteemi, koodpaneeli jne,“ ütleb spetsialist.
Näiteks LiftMaster pakub lisaks ka juhtblokki, mis liidetuna garaažiautomaatikaga ja ühendatuna internetiga võimaldab ust avada-sulgeda ja ukse asendit jälgida mobiiliäpist. See on eriti mugav palju kodust eemal viibivatele inimestele.
Samuti on mitmel mudelil seinanupule lisatud ka pultide lukustamise funktsioon – kodust kauemaks lahkudes võib kõik puldid blokeerida. Sellisel juhul ei reageeri automaatika ühegi puldi signaalile ja puldist garaažiust avada ei saa.
Millised on enamlevinud vead ja millist hooldust vajab automaatika?
„Garaažiautomaatikat, nagu ka garaažiust, on soovitatav lasta tehnikul regulaarselt kontrollida ja vajadusel puhastada, määrida ning reguleerida. Eramajade puhul on sobiv garaažiukse hooldevälp kord aastas ja siis on otstarbekas ka automaatika üle vaadata,“ räägib Toomas Sild.
Praktikas töötavad kvaliteetsed automaatikad ka aastaid ilma vähimagi hoolduseta, kuid ajamite eluea seisukohalt tasub see väike vaev end ära kas või seetõttu, et tehniku kogenud silm märkab juba eos vähimaidki kõrvalekaldumisi ning profülaktiline ülevaatus võimaldab neid ennetada, kui väikesest murest kujuneb suurem probleem.
Kõige tavalisemad vead on just ajamite mehaanilisest kulumisest tekkivad häired, mis ilmnevad enamasti pärast 10-15-aastast kasutusaega. Elektroonikamuresid tuleb spetsialisti sõnul ette väga harva. Automaatika kulumist aitaks vähendada garaažiukse regulaarne hooldus, sest hästi hooldatud uksed liiguvad kergelt ja on tasakaalus, mis koormab automaatikat vähe.
