Põrandakütet kasutatakse tänapäeval üha sagedamini. Kas see seab ka mingid piirid põrandamaterjalide valikule? Üldjuhul on enamike materjalide puhul põrandakütte kasutamine lubatud, kuid näiteks teatud liiki puidu (pöök, vaher) või naturaalsetest kiududest vaipade (kookos, mererohi) puhul pole see soovitatav seoses liigse tundlikkusega niiskuse kõikumise suhtes (paisumine-kahanemine), mis kindlasti juhtub põrandakütte sisse- ja väljalülitamisel. Lisaks võiks arvestada materjalide soojusjuhtivust. Näiteks kivi ja betoon on oluliselt paremad soojusjuhid kui puit ja puitlaastplaat. Selge on see, et põrandaküttega aluspõrandale paigaldatav materjal peab olema suhteliselt õhuke, et soojus ka hästi läbi tuleks, samas peab olema see ka stabiilne ehk taluma temperatuuri kõikumist.

Põrandakatte kuumakindlus peab vastama nõudele R

Põrandaküttega ruumid pidagu sooja!

Enne parketi paigalduse algust tuleb betoonaluspõranda niiskusesisaldust mõõta vähemalt kolmes piirkonnas, sealjuures võib betooni suhteline niiskus olla maksimaalselt 80%. Värskelt valatud betoonpõrandat tuleb kütta pärast valamist 21 päeva ja teisi aluspõrandaid vähemalt seitse päeva. Süsteemi tuleks hoida temperatuuril 25 ºC kolm päeva, seejärel maksimumtemperatuuril neli päeva. Peale seda tuleb küte välja lülitada ning lasta 3-4 päeva jahtuda kuni temperatuurini +15 ºC. Seejärel võib alustada põranda paigaldamisega.

Kütmist ei tohi alustada tõstes süsteemi temperatuuri järsult. Kütteperioodi algul võib tõsta parketi pealispinna temperatuuri 5 ºC võrra iga päev kuni on saavutatud soovitud kütmistemperatuur. Parketi pinnatemperatuur ei tohi mingil tingimusel ületada 27 ºC! Väga oluline on jälgida põrandakütte sisse- ja väljakeeramist, õhutemperatuuri tuleb hoida vahemikus 18-24 ºC ning ruumi suhteline õhuniiskus vahemikus 40-60%.

Olukorda aitab edukalt ohjes hoida sobiva mugavusautomaatika kasutamine. Naturaalsete põrandakatete puhul on hea kasutada temperatuuri piiravaid ruumitermostaate. Põrandaküte tuleb põhiküttena kõne alla vaid siis, kui köetavad ruumid peavad sooja. Halvasti soojustatud ruumides (soojuskadu üle 100 W/m2) see end ei õigusta, sest ruumi normaalse temperatuuri saavutamiseks peab põranda liialt kuumaks kütma. Kui põrand on palja jala all tuntavalt soe, viitab see juba mõningatele soojapidavuse puudujääkidele. Põrandaküte kui kütteviis selles süüdi ei ole.

Sobilikud parketid

Põrandaküttele paigaldamiseks sobivad kõige paremini järgmised parketid:

Mosaiikparkett. Üldjuhul 8 mm paksune. Paigaldatakse lausliimimisega ideaalselt siledale aluspinnale. Tänu vahetule kontaktile aluspõrandaga on kütteefekt kõige tõhusam.

Kolmekihiline laudparkett. Sõltuvalt tootjast 14-15 mm paks. Parketi omapäraks on puidukihtide asetsemine üksteise suhtes risti, mis muudab laudparketi stabiilseks ning vähendab nn puidu elamist. Paigaldatakse kas lausliimimisega ideaalselt siledale aluspõrandale või nn ujuvana. Ujuva paigalduse korral kasutada kindlasti heli ja niiskust isoleerivat parketi aluskattematerjali. Laudparketi eelis on see, et kogu põrand on üks tervik, seega parketi nn elamise korral mängib terve põrand ja pragude tekkimise võimalus on minimaalne.

NB! Laudparkettidest ei sobi põrandaküttele paigaldamiseks jatoba, vaher ja pöök. Antud materjalide puhul ilmneb tavapärasest suuremaid vormimuutusi.

Kahekihiline liistparkett. Sõltuvalt tootjast on tegu 8-12 mm paksuse materjaliga. Kahekihiline liistparkett paigaldatakse aluspõrandale lausliimimise teel, omavahelised punnid ja sooned on vajalikud liistude fikseerimiseks, sinna liimi ei panda.

NB! Põrandaküttega aluspõrandale paigaldamiseks ei sobi põrandalauad. Sõltuvalt tootjast on põrandalaudade levinumad paksused 20-33 mm. Puit on üldiselt kehv soojusjuht. Paksust põrandalauast ei tule soojus tõhusalt läbi ning temperatuuri ja õhuniiskuse muutudes tekivad laudade vahele praod. Kütteperioodi algul praod võimenduvad ning suvel õhuniiskuse tõustes jällegi taanduvad.

Allikad: Floorin, Silman, Kopkop

LOE LISAKS: