Keskmiselt maksab ühe eramaja päikesekütte komplekt koos paigaldusega ligi 3500 eurot ja kui võrrelda päikesekütet elektriboileri asendajana, siis tasuvusaeg varieerub 13-7 aasta vahel. Samas kui pere on suurem ja süsteemis kasutatakse kahte kollektorit, siis on komplekti hind koos paigaldusega ligi 4300 eurot ja tasuvusaeg ka lühem: 6-4,3 aastat.
„Kortermajade puhul on kujunenud päikesekütte tasuvusajaks 5,5-7 aastat. Kortermajade puhul, kus päikeseküte ehitatakse pangalaenuga, on mõistlik laen võtta 8 aasta peale, sest sellisel juhul säästab maja energiat rohkem, kui on pangalaenu maksed ehk sisuliselt langevad kommunaalkulud üüriarvel rohkem, kui seda tõstsid pangalaenu maksed,“ seletab OÜ Anrebell päikesekütte konsultant Eerik Kaste.
Korteriühistule võib päikesekütte seadmeid paigaldada ka kaugkütte piirkonda, sest tegemist on taastuvenergia liigiga.
OÜ Anrebell on ehitanud 3 suuremat kortermaja päikeseküttesüsteemi. Esimene oli kortermaja Mustamäe tee ja Vilde tee ristis 2007. aastal. 9korruselisele kortermajale paigaldati 64 kollektorit.
Edasi tulid projektid Koskla 7 ja Koskla 2. 2013. aasta sügisel käivitati Koskla 7 täisrenoveerimine, mis sisaldasid päikesekütet, soojuspumpa, ventilatsiooni soojustagastust, fassaadi soojustust ja küttesüsteemi renoveerimist. Peale paigaldustöid hoiab korteriühistu kokku üle 50% kulutustest küttele. Päikesekütte aastane tootlikus on keskmiselt 25 MW/h.
2014. aasta suvel käivitati Koskla 2 projekt, kus on tegemist 480 vaakumtoru süsteemiga, mis peaks aasta kokkuvõttes majale tooma ligi 35-40 MW/h soojusenergiat. Majas on 60 korterit.
„Täna lõpetame neljandat projekti aadressil Lahepea 7, kuhu paigaldasime 32 kollektorit. Kui tegemist on lamekatusega kortermajaga, siis selle tarbeks oleme välja töötanud tugevad konstruktsioonid, millele võime anda garantii ükskõik kui suure tormi puhul. Kui katusepaneel maja külge jääb, siis seisavad meie kollektorite konstruktsioonid ka seal peal. Lisaks ei ole meie katuseraamil külmasilda, mis on äärmiselt oluline majades, kus katusepaneel on ka viimase korruse laepaneel,“ seletab Eerik Kaste.

Päikeseküte pikendab ka soojuspumba eluiga

Kui uurida lähemalt Koskla 7 maja päikeseenergia tootlikust, siis 30 toruga 10 vaakumkollektorit on andnud erinevatel aastatel 18-32 MW/h soojusenergiat. „Ma ise võin selle maja tulemusega rahule jääda. Selle maja puhul on rahaline tasuvus keeruline küsimus. Majas toodab alalist energiat peamiselt soojuspump ja tänu soojustatud seintele on tarvis madala temperatuuriga energiat. Soojuspumba energia tootmise hind on madal, 40 € MW/h. Tänu sellele on ka odav päikeseküttest saadud energia. Samas tarbevee soojendamiseks peab soojuspump temperatuuri üles tõstma ligi 60 0C, siis langeb kasutegur ja energia hind tõuseb üle 60 € MW/h. Seega ilma päikesekütteta oleks soojuspumbaga energia tootmine kallim, sest päikeseküte toodab kõrget temperatuuri, aga soojuspump tahab madalat temperatuuri toota. Lisaks on soojuspumbal sooja vee tootmise juures ka kompressori kulumise aste kõrgem ja seega päikeseküte pikendab soojuspumba eluiga,“ seletab Eerik Kaste.


Kui suur võiks tulla sääst?

Vaatame lähemalt lihtsat arvutust. Üks kollektor toodab ligi 1,8-3,5 MW/h energiat aastas. Kui see number teisaldada rahaks, siis oleks tulemused järgmised:
1. Elektri boileri välja vahetamisel säästaks ühe päikesekollektoriga 225-435 €/aastas.
2. Õlikatlale päikesekollektori lisamisega säästaks 150-280 €/aastas.
3. Tallinna kaugkütte süsteemis säästaks päikesekollektoriga 117-230 €/aastas.
4. Soojuspumbaga süsteemides säästaks 32-157 €/aastas.

Korteriühistud eelistavad praegu päikeseküttele pigem parkla ehitust

Peagi peavad uued ehitatavad hooned omama A-klassi energiamärgist, siis odava lisaenergia tootmisest pole tulevikus pääsu.
Täna on aga Eerik Kaste sõnul olukord selline, et korteriühistud on tegelikult väga ettevaatlikud oma raha säästmisel. Pigem võetakse laenu parkla ehitamise või fassaadi renoveerimisele, kui et keskendutakse säästmise tegelikele võimalustele.
„Kindlasti investeerivad päikeseenergiasse need inimesed, kes ise kõige eest maksavad ehk eramaja omanikud ja eraettevõtted. Korteriühistud ja valitsusasutused selles suunas aktiivselt ei liigu,“ ütleb Eerik Kaste.
„Samas vaadates Hiinat, kus rahvas on suhteliselt vaene, siis seal on kõige rohkem päikesekütteseadmeid ja seda ka kortermajadel. Kõik katused ja rõdud on erinevaid kollektoreid täis. Pilt on kirju nagu lapitekk,“ lisab ta.

Kui palju toodab üks kollektor?

Päikeseküte on peamiselt mõeldud sooja tarbevee valmistamiseks, kuid seda on võimalik ka kasutada küttesüsteemi toetamiseks. Päikesekütte põhimõte seisneb päikeselt saabuva infrakiirguse salvestamises vee soojendamise kaudu.
Kaks enimlevinud süsteeme, millega päikeseenergiat püütakse, on lamekollektor ja vaakumtorude kollektor. Üha rohkem on põhjamaades populaarsust koguma hakanud just vaakumtorud ja seda lihtsal põhjusel, et siin on välistemperatuur madal.
Eestis on päikesepaistelisi tunde aastas keskmiselt 1650.
Vaakumkollektor koosneb vaakumtorudest ja vastavalt vaakumtorude arvule saab kokku kollektori võimsuse. Ühe vaakumtoru võimsus on 46 W-66 W. Võimsus muutub seotult temperatuuriga, mida kollektor tootma peab. Kui kollektor toodab 25 0C, siis on toru võimsus 66 W ja kui kollektori temperatuur on tõusnud 100 0C juurde, siis on toru võimsus 46 W. Üks kollektor võib toota aasta jooksul keskmiselt 1,8-3,7 MW/h energiat.
Siinkohal on jällegi mõistlik arvutuste tegemiseks võtta keskmine võimsus ja see oleks 56 W toru kohta. Kollektor 30 toruga: 30x0,056x1650=2772 kW/h aastas.