Mis vahe on õigel ja valel kütmisel ning milline peaks olema üks moodne ahi?
Puudega köetavad ahjud eraldavad atmosfääri süsihappegaasi, ent puuküte on asjatundjate ringkonnas siiski tunnistatud roheliseks energiaallikaks. Seda lihtsa tõsiasja tõttu, et puud seovad kasvades süsihappegaasi. Kui puu põletatakse ahjus, siis on vabaneva süsihappegaasi hulk täpselt sama suur, kui see oleks olnud sellesama puu kõdunemisel metsas. Puukütte probleem on korstnast tulevad heitmed, eriti tiheasustus aladel, linnades, asulates. Paljud arvavad, et puuküttega maja korstnast peab tõusma suitsu. Suits on puus peituv energiarikas gaas, ärapõlemata kütus.
Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. Puhta põlemisega ahjude ja kvaliteetsete puude korral on peaaegu võimatu näha või lõhna järgi tunda, et majas köetakse ahju. Kogu võimalik saaste põleb ära ja muutub soojuseks. Vale kütmine tekitab suurel hulgal suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna. Oskuslike teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põlemisprotsessi oma küttekoldes.
Saaste hulk on väga suur sellise levinud kütmise korral kaminates kui täita kolle puudega ja piirata põlemisõhu juurdevool miinimumini, nii et puud miilavad ja hõõguvad, et anda hommikuni sooja. Kohati oli kombeks lisada sekka tooreid puid, et põlemist aeglustada. Sellise kütmisega satub õhku tohutu hulk tahkeid osakesi ja põlemata gaase.
Arvan oma kogemustele toetudes, et alla 1000 kg salvestava massiga küttekollet ei saa lugeda salvestavaks. Salvestavaks ahjuks loetakse näiteks Saksamaalgi neid, mille kaal on 2000-5000 kg. Just sellise kaaluga ahjud on levinud näiteks Soomes ja ka meil Eestis. Erinevates maades on erinevad traditsioonid, mida visalt järgitakse. Nii on paraku ka ahjude ja nende kollete ehitusega. Erinevate maade kliima ei ole sarnane ja seetõttu ei esita see ahjudele sarnaseid nõudmisi.
Keskeurooplased olid nõus talvituma ka jahedates eluruumides, väikeste ahjude juures end soojendades. Nende kolded on tänapäevani traditsiooniliselt ilma tuharestita.
Õige kütmine annab tõhusama tulemuse
Erinevus vanamoodsa ahju ja tänapäevase puhta põlemisega ahju vahel seisneb selles, et viimasel on uuenduslikult eelsoojendatud õhu lisajuurdevool, mida sageli (aga mitte päris korrektselt) nimetatakse järelpõlemiseks. Õhk jõuab koldesse kanalite või mõne muu tehnilise lahenduse kaudu, mida soojendab koldetuli, ning kui see eelsoojendatud õhk kohtub veel põlemata suitsugaasidega, siis need süttivad ja põlevad täielikumalt ära. Seega tarbivad sellised ahjud ka vähem puid. Põhireegel on, et vanamoodne, umbkoldega, ilma tuharesti ja õhukanaliteta ahi kasutas ära umbes 40-60% protsenti põletatud puude energiast, kuid puhta põlemisega ahju puhul on sama näitaja üle 75%. Mõningal juhul saavutatud kuni 92% tõhusus.
Puhta põlemisega ahjudele on mitmed põhjused pöörata pidevat tähelepanu. Puhas põlemine peab olema pottsepa kui tootja eesmärk- lihtsalt seepärast, et mida puhtam on ahjus toimuv põlemine, seda suurem osa puus leiduvast energiast ära kasutatakse, seda vähem keskkonda saastatakse, seda kestvam on ka pottsepa elukutse.
Elukorraldus eeldab nüüd ka teistsuguseid ahjusid
Eluruumid on päeval tühjad, sest inimesed on tööl ja koolis Sellest on tekkinud muudatus, et majad jahtuvad keset päeva maha, kui neis just ei hoita sooja elektrit tarbiva alternatiivkütte abil. Vanad plekk-kestaga ahjud soojendasid kõvasti, mis oli omakorda vajalik seepärast, et majad olid külmad, kehvasti soojustatud. Ahju köeti vajalik arv kordi päevas. Tänapäevastele elunormidele sellised tingimused ja kütmisviis ei sobi,majad on paremini soojustatud ja lähevad selliste ahjude ja kütmisviisiga mingil ajahetkel liiga soojaks. Üks kõige olulisemaid tingimusi kaasaegsete nõudmistega vastavate elutingimuste saavutamiseks on luua ja ehitada uus põlvkond ahjusid -selliseid ahjusid, mis sobivad kokku moodsa perekonna koosseisu, pereliikmete hõivatuse, energiasäästlike majadega mis seisavad päeval tühjalt.
Nüüd on pottseppadel eesmärk ehitada ahi, mis annab vähem sooja, kuid seda ühtlaselt pikema aja, vähemalt 24 tunni vältel. Eluruumi temperatuur ei tohiks ööpäeva jooksul kõikuda üle paari kraadi. Normaalselt soojustatud maja ja piisava salvestusmassiga ahju korral on see täiesti reaalne. Selleks peab kasutaja õppima tundma oma ahju.
Pottseppade hulgas levib ju halb nali, et kasutusjuhend paistab olema esimene, mis uues ahjus kliendi poolt ära põletatakse. Need ahjuomanikud, kes soovivad saada korralikku ettekujutust oma ahjust ja põlemisest, peaksid soetama endale infrapuna- ja suitsugaaside termomeetri. Termomeetrid aitavad meil üllatavalt täpselt aru saada millal, milline puudekogus ja õhukogus on kütmisel optimaalne.
Ideaalse kütmise korral põlevad kõik suitsugaasid ja tahmaosakesed (potentsiaalne saaste)ära ja muutub soojuseks. Kasulik on väljas korstna suitsu värvi ja lõhna jälgida. Ideaaljuhul ei tohiks puudega kütmist olla võimalik ei silmaga näha ega ninaga nuusutada. Ainus, mis täieliku ärapõlemise puhul tekib, on heleda auru virve.
Tahm põhjustab soojakadu
Ahju tuleb kontrollida regulaarselt. Lahtitulnud ja katkised tihendinöörid peab välja vahetama, muidu tõmbab ahi õhku sisse kontrollitud kanalite kõrvalt ja ahju tõhusus väheneb.
Õigesti toimiva põlemise korral ei tohi ahjuukse klaas määrduda mustaks põlemata tahmaga. Aeg-ajalt vajab see siiski hallusest puhastust ja seda on soovitav teha spetsiaalse lahusega. Levinud on arvamus, et klaasust niisutatud paberi ja tuhaga puhastades saab tuhast leelis, kuid leelise saamiseks peab vesi keema. Klaasi hõõruda ei ole kasulik.
Tähtis asi, mis ikka veel tavaliselt tegemata jäetakse, on ahju suitsulõõride korrapärane puhastamine tahmast. Tahm on nii hea isolaator, et vaid mõne millimeetrine tahmakiht põhjustab 10protsendilise soojuskao, sest soojus ei pääse ahju kesta kaudu tuppa ja läheb läbi korstna harakatele. Veidi tööd ahjuluua ja tuhaimuriga parandab ahju tõhusust märkimisväärselt.
Lootuses, et ka sel aastal saabub suvi, tuleks kütteseadmete hooldus ja korrastustööd aegsasi planeerida, et uuele kütteperioodile muretult vastu saaks minna.
Kellel on plaanis osta puuküttega eluruumid, siis oleks hea lasta enne ostu ahjud-pliidid mõnel pädevust omaval 5. kutsetaseme pottseppmeistril üle kontrollida ja hinnata, sest hiljem võib nende korrastamine või lausa uute ehitamine nõuda ettenägematult suuri kulutusi.
Puukütte plussid
Puukütte tõeline väärtus ei seisne mitte rahalises kokkuhoius, vaid eelkõige selles, et elav soojus annab rikkama elamuse. Teaduslikult lähenedes ei ole elektrienergia või mõne kaugkütteliigi toodetud soojuse ja puude põletamise abil toodetava soojuse vahel mingit teadaolevat erinevust, aga keha reageerib puudega köetud keraamilisest ahjust tuleva intensiivsema kiirgussoojuse peale teistmoodi. Eriti seepärast, et nüüd levinud klaasustega ahjud kiirgavad ka elektromagnetilisi laineid.
Tavaline radiaator või soojuspump suudab üles soojendada ainult toaõhu, aga leegid ja hõõguvad söed saadavad välja infrapunakiirgust, mille karakteristikud on samad nagu päikeseenergial. Sama on ka ahju pinnalt kiirgava soojusega. Kui kiirgus tabab nahka, tekib kehas soojus, mis annab meile turva- ja heaolutunde. Ka eluruumide sisekliima on puukütte puhul pisut teistsugune. Hapniku tarbimine põletusprotsessis neelab puuküte toaõhust omajagu tolmu. Peamine põhjus puukütte kasvanud populaarsusele on selle moderniseeritus ja kombineerimisvõimalus teiste moodsate energiaallikatega.
Mitmes põhjamaa riigis kehtib nõue, et kõigis teatud suurusega majades oleks puudega köetav ahi.
Allikas: Raivo Koppel, ahjumaailm.ee
