Ilus sile pind sõltub õigest lihvimismasinast — milline lihvija sobib millise pinna jaoks?
Elektrilist lihvijat kasutades on kõige kiirem ja lihtsam viis puit siledaks saada. Õige lihvija ja liivapaberiga on võimalik praktiliselt kõik pinnad ja servad korda teha. Vaatame, milline lihvija milliseks tööks on mõeldud.
Lintlihvija suurtele ja karedatele pindadele
Kui soovite lihvida suuri ja väga karedaid pindu, siis on raske lintlihvijast paremat tööriista leida. Selle masina suur jõud, kiirus ja pidev lindi liikumine eemaldab puidukihti kiiremini kui teised lihvijad.
Lintlihvija miinused on selle suur kaal, raske manööverdatavus ning vali undav hääl. Samuti ei ole sellega tänu kiirele materjali eemaldusele hea teha peenlihvimist.
Lihvlint jookseb tavaliselt kahe rulliku peal, millest tagumist liigutab mootor. Lindi vahetus on lihtne: vabastad masina külje peal oleva kangi ja tõmbad lihvlindi masinast välja. Seejärel lükkad uue asemele (jälgides, et lindi sees ja masina peal olevad nooled näitavad samas suunas) ning lükkad kangi lihvija külge tagasi, tõmmates sellega lindi pingule.
Lintlihvijad on suurepärased tööriistad vana värvi, laki või muu viimistluse eemaldamiseks. Selleks alusta jämeda, näiteks 60se lindiga ja liigu järk-järgult vähem abrasiivsete lintide juurde. Lintlihvijaga töötades ära kunagi suru masinale tugevalt peale. Parima tulemuse saad siis, kui lased masinal enda raskusega töötada.
Mitmeotstarbeline ekstsentriklihvija
Ekstsentriklihvija jääb oma lihvimiskiiruse poolest lint- ja taldlihvija vahepeale. Selle lihvija alusplaat, millele liivapaber kinnitub, hakkab päästikut vajutades korraga nii vibreerima kui ka pöörlema.
Ekstsentriklihvijat on võimalik kasutada nii värvi eemaldamiseks kui ka viimase peenlihvi andmiseks. Selle tööriistaga saab lihvida muretult nii piki- kui ka ristikiudu.
Need masinad ei eemalda puitu küll nii kiiresti kui lintlihvijad, kuid teevad seda märksa tõhusamalt kui taldlihvijad. See annab ekstsentriklihvijale ka kõige mitmeotstarbelisema lihvija tiitli.
Liivapaberi kinnituseks kasutatakse peamiselt kahte erinevat süsteemi. PSA (pressure sensitive adhesive) ehk survetundlik liim, ning Velcro ehk takjapind. Kõige parem ning enimkasutatum on viimane variant.
Ekstsentriklihvijaid leiab kahes eri suuruses: 125 mm ja 150 mm. See number näitab, kui laia lihvpatja alustallale kinnitada saab. Enamiku kodukasutajate jaoks on 125 mm lihvpatju aktsepteeriv masin täiesti piisava suurusega.
Ekstsentriklihvijaid toodetakse ka erinevate käepidemetega. Enimlevinud neist on ühte kätte mahtuv käepide, kuid saadaval on ka tikksaagidele omane D-tüüpi ning nurklihvijatele omase torukäepidemega mudelid.
Kergesti käsitsetav taldlihvija
Taldlihvija on kerge, ühe käega hõlpsasti kontrollitav, üsna ohutu ning suhteliselt vaikselt töötav masin. See lihvib sarnaselt ekstsentriklihvijaga (vibreerides). Taldlihvijaga võib muretult nii risti- kui ka pikikiudu lihvida.
Lihvimiseks kasutatakse kas sobivasse suurusesse lõigatud või poest ostetud juba valmis lõigatud tavalise liivapaberi lehti, mis kinnitatakse masina ees ja taga olevate vedruklambritega. Selline alustalla kuju võimaldab sellel tööriistal ka nurkadesse ulatuda, kuhu lint- ja ekstsentriklihvijad ei ulatu.
Taldlihvijat kasutatakse tavaliselt ülipeeneks lihvimiseks. Kuna tegu ei ole just väga agressiivse tööriistaga, on sellega kogemata tasasele pinnale lohu sisse lihvimine praktiliselt võimatu. Masin on kergesti kontrollitav ja üpris ohutu ning sobib hästi ka noorematele kasutajatele hobiprojektide jaoks. Ka taldlihvijaid leiab erinevate käepidemetega.
Kolmnurklihvija
Kolmnurklihvijad (tuntud ka kui detaillihvijad) töötavad sarnaselt taldlihvijatega, vibreerides masina alustalda väikeste ringjate liigutusega. Kolmnurklihvijate mõte on pääseda peenlihvimiseks kitsastesse kohtadesse, kuhu teised tööriistad ei pääse. Ka neid masinaid leiab erinevate käepidemetega.
Otslihvija ja torulihvija
Otslihvijad töötavad väikest liivapaberirullikut või abrasiivset kivi suurel kiirusel ringi ajades. Neid kasutatakse küll harvem, kuid on ideaalsed tööriistad ümarate nurkade või sisemiste ringide lihvimiseks.
Torulihvijaid kasutatakse spetsiaalselt torude lihvimiseks. Seda võimaldab teha rullik, mis lihvlindi pingule tõmbab. Kui lindi vastu surutakse toru, annab lint pinges järele ning liigub toru ümber selliselt, et viimast lihvitakse nii ülevalt, alt kui ka masina poolt korraga. Kodukasutajale ei ole seda masinat tavaliselt vaja, sest tegemist on ainult torude lihvimiseks mõeldud tööriistaga.
Poleerijad
Poleerimine toimub poleerotsikut ringi ajades ning mikrokriimustusi väga pinnapealselt maha lihvides. Need masinad on mõeldud eelkõige inimestele, kes pidevalt suuri pindasid poleerima peavad. Kodukasutajatel läheb seda tööriista harva tarvis. Kodukasutajatele võiks pisidetailide poleerimiseks sobida multitööriist, suuremate pindade jaoks aga poleerotsikuga varustatud nurklihvija.
Allikas: Tööriistamaailm
LOE KA:
