Kui maja betoonist välistrepp näitab lagunemise märke, tuleb esmalt välja selgitada lagunemise põhjus. Selleks võivad olla nii betooni ebapiisav külmakindlus kui ka aluse vajumine, ebaõiged kalded, valed jäätõrje võtted jne.
Lagunevat treppi ei pea kohe lammutama hakkama, ka remont võib olla lahendus. Samas arvestage, et kuna trepp peab olema siseruumi pinnast madalamal, ei saa sellele kõrgust lisada. Kui trepi alla on sattunud vihmavesi, peab korda tegema vihmaveesüsteemid.
Kõveraks vajunud trepp tuleb õigeks valada. Ehitusekspert Teet Sepaste sõnul pole enam mõtet nullist alustada, sest trepp on oma vajumised juba ära vajunud ja uuega võib kõik jälle otsast peale alata. Samuti pidage meeles, et treppi jupikaupa parandada pole mõtet. Kogu trepile tuleb uus kiht peale valada.
„Vanale trepile kihi lisamisel on tähtis saavutada hea nake alusega. Selleks tuleks vana pealispind karestada, puhastada ning kasutada nakkedispersiooni. Väga õhukesed kihid ei jää pikalt püsima, parim vairant oleks uue armeeritud plaadi vanale peale valamine, kusjuures armatuurvõrgu võiks olemasoleva alusega siduda,“ annab Teet Sepaste nõu.

Ka trepp vajab projekti

Sepaste märgib, et probleeme ei teki õigesti ehitatud ja hooldatud treppidega. Välistrepi lagunemise põhjused võivad olla ärauhutud aluspinnas, kehv alus või külmakerked. Alati on soovitatav ehitada treppi projekti järgi, mitte ise katsetada. “Sagedasem probleem on kallete puudumise tõttu trepile sadevee kogunemine ja selle jäätumisel jää mehaanilise eemaldamisega trepi kahjustamine,” selgitab Teet Sepaste. Kalle ei tohiks olla üle 1 cm meetri kohta. Sileda materjali korral võib see olla väiksem kui ebatasase puhul. Lahtine lai made peab olema suurema kaldega kui kitsas trepiaste.
Kasutada tuleb lahendustele ja kasutustingimustele vastavat betooni, mörte ning plaatimise korral ilmastikukindlaid segusid. Uue betoonist välistrepi ehitamisel on vaja ehitada kõigepealt killustikalus. Sõltuvalt esimese korruse põranda kõrgusest hoonet ümbritsevast maapinnast, võib välistrepp vajada üsna toekat vundamenti.
Kindlasti ei tohi Sepaste sõnul jõuda vundamendi alla treppi kergitav külm. Selle vastu aitab vundamentimissügavus vähemalt 1,2 m maapinnast allpool või trepi ümberringi soojustamine. Samuti on vaja tagada sajuvee eemale juhtimine trepivundamendist. Lisaks eeltoodule soovitab Teet Sepaste hilisema vajumise vältimiseks siduda välistrepi vundament hoone omaga. “Välistreppide puhul ongi trepi lagunemise põhjuseks olnud äravajumine, mis on sageli põhjustatud ebaõigesti ehitatud alusest. Või siis pääseb sadevesi vundamendi kallale.”
Üks põhjus, miks betoonist välistrepp mureneb, on talvisel ajal libedusetõrjeks visatud sool ja trepilt jää maha tagumine.

Kaitse treppi varikatusega

“Kindlasti on tähtis ka valatud betooni korralik tihendamine ja teised tavapärased töövõtted, nagu betooni kaitsmine külmumise ja kiire kivinemise eest. Kuna trepp asub väliskeskkonnas, on armeerimine vajalik ja peab vastama trepi konstruktsioonile ja gabariitidele,” õpetab Sepaste.
Trepi kaitseks otseste sademete eest soovitab Teet Sepaste ehitada varikatuse, mis peaks olema kindlasti süvistatud jalapuhastusresti kohal, muidu tuleb teha süvendisse vee äravool.
Ka paljude välja avanevate välisuste puhul nõuavad tootjad, et need oleks varikatustega kaitstud. Kui varikatus ei kata kogu treppi, tuleb astmetele ja mademele anda vee ärajuhtimiseks kerge kalle, st trepist ja hoonest eemale. Pea meeles, et mida ühtlasem on trepi pind, seda kauem see kestab ja on ka lihtsamini hooldatav.
Parim trepi viimistlemise lahendus on jätta haljas betoonpind või siis kasutada välistingimustesse mõeldud karedaid plaate (karedusnäitaja R peab olema vähemalt 12–13). Betoonivärvid kuluvad paraku liiga kiiresti ja neid tasub seepärast kasutada vaid trepi külgedel.
Kui välistrepi puhul on ette nähtud see plaatida, mõelge eelnevalt läbi, mis pinnad ja kuidas kaetakse. Kulunormid (nt plaatide lõikamiskaod) sõltuvad trepi kujust. Plaadid peavad aga olema libisemiskindlad ja sobima väliskeskkonda. Endastmõistetavalt tuleb plaatimiseks valida ilmastukindel paigaldus ja vuugisegu, unustada ei tohi hoolikat plaatide vuukimist. Plaatide vuugid ei tohiks samuti kuigi sügavad olla.

Pane tähele!

• Välistrepi vundament tuleb rajada 1,2 meetri sügavusele ehk alla külmumispiiri või ümbritsev maapind kaitsta külmumise eest soojustusega.
• Seo trepi vundament maja vundamendiga.
• Väldi vee sattumist vundamendi alla.
• Kogu treppi kattev varikatus säästab treppi.
• Kasuta trepi plaatimisel vaid välitöödeks mõeldud materjale.
• Kui trepi sisse on süvistatud jalapuhastusrest, peab sellel olema vee äravool.
• Anna trepile kuni paarikraadine kalle.

Artikkel ilmus ka EPLi Ehita ja Renoveeri erilehes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena