Legendaarse arhitekti Eliel Saarineni autentsel kujul säilinud kodu
Helsingist mitte kaugel asub kolme rahvusvaheliselt tuntud arhitekti — Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse — ühiselt ehitatud juugendvilla Hvitträsk, mis seisab ehedal kujul siiani — nagu see 1903. aastal valmis.
1896. aastal asutasid kolm arhitektuuritudengit Eliel Saarinen (1873-1950), Armas Lindgren (1874-1929) ja Herman Gesellius (1874-1916) Helsingis ühise arhitektuuribüroo. 1898. aastal lõpetasid mehed tolleaegse Polütehnilise Instituudi (praeguse Helsingi Kunstiakadeemia) ja võitsid Soome paviljoni arhitektuurikonkursi 1900. aastal Pariisis toimuvale Maailmanäitusele. Rahvusromantilises stiilis paviljon, mille laemaalingud ja iiristuba olid kunstnik Akseli Gallen-Kallela tehtud, sai näitusel suure soosingu osaliseks. Pärast maalimanäitusel osaks saanud menu voolas Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse büroosse ja üha rohkem tuli huvitavaid tellimusi.
1901 ostustasid kolm arhitekti kolida rahvusromantilisi ideaale järgides maale. Nad ostsid Vitträski järve rannalt Luoma külast 16 hektarit maad. Transpordiühendus valitud paika oli juba tol ajal hea. Kirkonumme vallas asuvasse Luoma külasse käis Helsingist rong ja ka veeteed mööda oli juurdepääs olemas — Luomas paiknes aurulaevasadam. Pärast Kivenlahti silla ehitust on veeteed mööda juurdepääs Luomale katkenud.
Krunt paikneb metsa keskel kõrge kalju peal, kust avaneb kaunis vaade Vitträski järvele. Rahvusromantilises stiilis eluhooned, mille ehitamisel kasutati palki ja graniiti, valmisisd aastatel 1902-1903. Iga arhitekt kavandas ise oma maja. Kahjuks hävis Armas Lindgreni elumaja, peamaja põhjaosa, tulekahjus peaaegu täielikult 1922. aastal. Praegu on samas kohas natuke väiksem ehitis, mille Eliel Saarineni poeg Eero Saarinen projekteeris 1936. Teisel pool hoovi väikses aiamajas resideerus arhitekt Herman Gesellius. Praegu toimib majas restoran ja kohvik.
Praegu muuseumina toimiva peamaja lõunaosa oli arhitekt Eliel Saarineni ja tema pere kodu. See kujutab endast suurt seitsme tasapinnaga ehitist.
Mööbel on Eliel Saarineni disainitud. Söögisaali ja toa valgustid on kujundanud arhitekti naine Loja, kes oli Herman Geselliuse õde. Interjööris eksponeeritud seinavaibad on kudunud Soome käsitööseltsi Suomen Käsityön Ystävät.
Peasaalis võib näha suuremõõtmelist Leegi-nimelist seinavaipa, mille Akseli Gallen-Kallela disainis Pariisi maailmanäituse jaoks ja mille ta Eliel Saarinenile kinkis. Suurema osa majas esil olevatest vasetöödest on kavandanud ja teinud Eric Ehrström ning sepatööd külasepp Santtu Hartman.
Hvitträski villa üldise puusepana toimis Andres Hoffman, kelle valmistatud on ka Loja Saarineni disainitud puupärlitest laelühter söögisaalis.
1922. aastal võitis Eliel Saarinen teise auhinna Chicago Tribune Toweri arhitektuurikonkursil, pärast mida kolis arhitekt koos perega Ühendriikidesse. Eliel Saarinen jätkas USA-s edukalt arhitektikarjääri ja oli Michigani Ülikoolis arhitektuuriprofessor.
Arhitektipaari lapsed liikusid vanemate rada. Eero Saarinenist tuli üks Ameerika tunnustatumaid arhitekte, kelle käe alt on tulnud mitmeid ühiskondlikult tähtsaid ja rahvusvaheliselt silmapaistvaid ehitisi.
Ameerikas elades ei unustanud Saarinenid oma suvekodu Hvitträskis, vaid külastasid seda pea igal suvel kuni aastani 1949, pärast mida nad müüsid selle Anelma ja Rainer Vuoriolle.
Viimased elasid Hvitträskis ligi 20 aastat, mille järel Gerda ja Salomo Wuorio fond asutas majja muuseumi.
1981 ostis Soome riik Hvitträski ja ehitistekompleks siirdus riikliku Muuseumiameti haldusse. Arhitektikolmik Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Gesellius projekteeris Soome ühiselt ligikaudu 70 ehitist.
LOE VEEL:
