Kuidas parandada parkettpõrandat ja milliseid kahjustusi on mõistlik korda teha?
Puit on hügroskoopne materjal, mis reageerib õhuniiskuse muutustele. Suvisel küttevabal perioodil tõuseb suhteline õhuniiskus väga kõrgele ja puit tursub. Talvisel kütteperioodil langeb õhuniiskus aga väga madalale ja puit kahaneb. Parketi lippide vahele tekivad praod, liimitud kilpidesse võivad küttekehade läheduses tekkida isegi rebendid. Veeavarii korral pole võimalik põranda alla sattunud vett eemaldada ja parkett võib aluspõrandast lahti tursuda. Võib ka juhtuda, et keset parketti kukub maha raske ese, mis teeb põrandasse inetu augu. Alati ei pea aga tervet põrandat välja vahetama hakkama, ka kohtparandusi tehes saab taas ilusa tulemuse.
Otstarbekas pole hakata parandama liiga väikesi ega liiga ulatuslikke kahjustusi, on varasemalt kinnitanud hinnatud renoveerija ja tisler Vahur Kõrbe. „Restaureerimises on „6 jala ja 6 tolli” reegel, mille kohaselt vaatleb inimene esemeid enamasti 6 jala kauguselt (ligi kahe meetri pealt – toim) ja sellelt distantsilt peab kõik näima korrektne. Spetsialistidele võivad aga kõik vead olla leitavad juba 6 tolli kauguselt (15 cm pealt – toim),” selgitab Kõrbe.
Siiski ei maksa hakata vaeva nägema veekahjustuse saanud kilpparketiga, mille alusplaat on laastplaadist. Viimane pehmeneb märgudes niivõrd, et seda pole võimalik taastada.
Taastada ei saa ka õhukese puidukihiga lamineeritud kilpparketti, millel on lihvimistega kattekiht nii ära kulutatud, et alusplaat juba paistab. Ühtlasi ei saa taastada parketilippe, mis on kulunud või lihvitud piirini, kus on suures ulatuses paljandunud külgsooned (punn) või seda kattev puit killuneb (üksikud lipid saab proteesida) .
Küll aga tasub teha kohtparandusi, kus varasemate kommunikatsioonide pärast on parketti lõhutud. Samuti piiratud ulatusega kahjustuste korral – söestumis- ja raiumisjäljed ahjude-pliitide juures. Proteesida saab ka varasemate vaheseinte või ahjude paiknemiskohti ning asendada irdunud lippe uutega. Vahur Kõrbe jagab alljärgnevalt näpunäiteid, kuidas midagi teha.
Õige varustus
Enne remonditöödega alustamist tuleb varuda põlvekaitsed, respiraator hingamisteede kaitseks ja kindad liimimiseks. Eriti vajalikud on põlvekaitsed, sest töötatakse põlvitades (ühel või mõlemal põlvel).
Tööriistadest läheb vaja: metallvasarat naelutamiseks, kummivasarat lippide paigaldamiseks, naelatange, sõrgkangi, väikest kaldhammastusega käsisaagi, klapphöövlit, eri laiusega peitleid, naelatorni, kaapraudu, nurgikut ja joonlauda. Lõikeriistad peavad olema hästi teritatud, sest parkett on valmistatud kõvast lehtpuust (tamm, saar, pöök jt). Et liivaseguse mustusega määrdunud parkett nürib lõikeriistu, peab oskama neid ka ise luiskudega teritada. Plommide ja proteeside saagimiseks-hööveldamiseks vajatakse kas töölauda või taburetti, mille külge saab pitskruvidega detaili kinnitada. Plommide-proteeside kinnitamiseks vajatakse niiskuskindlaid puiduliime (PVA, kontaktliim, liimipüstol). Vuukide ja pragude täiteks kasutatakse tihendusmastikuid (saadaval erinevates puidutoonides).
Tänapäevastest elektrilistest tööriistadest võiks töökohal olla nurgasaag, käsiketassaag, käsifrees silindrilise otsfreesiga, nurklihvija lõike- ja lihvketastega, lihvmasinad (lint- või taldlihvijad) ja tolmuimeja. Ole nendega töötades tähelepanelik, sest vanade naelte lõikamisel võib ketaslõikurist tolmuse aluspõranda alla lennata sädemeid.
Mingem tegudele
Vana parketti remontides kasuta vanu puitdetaile, mis on ajaga tumedaks muutunud. Neid saab hankida vana materjali ladudest, kus müüakse taaskasutuseks ka vana parketti. Arvesta aga sellega, et materjal on seisnud kütmata niiskes ruumis ja tuleb kindlasti kuivatada. Samas mõõdus lippe on mõnikord raske leida. Ostke siis suuremaid lippe, sest neid saab soone poolt väiksemaks lõigata ja neisse saab sae või käsifreesiga uue soone teha.
Lihtne on öelda, et lipid tuleb asendada, aga parkettpõrand on nagu legomaja, mille seinast pole võimalik eraldada üksikut klotsi. Milliseid töövõtteid siis kasutada?
Alusta remonditaval alal lippide nummerdamisest, tee olukorrast foto või visanda paberile skeem, et kasutuskõlblikud lipid saaks paigalda tagasi oma vanadesse kohtadesse. Asendamisele määratud lipid võib välja peiteldada või freesida. Lippe kanguta lahti ettevaatlikult, et sa ei murraks nende küljest lahti nuute või naeltest lõhestatud kilde. Ritta asetatud parketti on küllalt lihtne tagasi panna kuni viimase kolme reani. Viimased read on otstarbekas korraga paigaldada, sest siis saab veel lippe sooni mööda vahele toppida. Viimastel lippidel tuleb nuudid [teise terminiga sulund – parketilipi servas väljaulatuv kitsas keel (liist), millega lipp kinnitub naaberlipi soonde] maha hööveldada ja need lihtsalt aluspinna ja naabrite külge liimida. Et lippide tagasiasetamisel tihendatakse praod, võib viimase rea jaoks vaja minna veidi laiemaid lippe.
Laiad kuivamispraod või lõhed täida kitsaste liistudega. Höövelda need alt veidi kitsenevaks, et neid saaks pragudesse liimida. Eemalda pinnalt liigne materjal hööveldades ja lihvides.
Plomm õigesse sügavusse
Varasemate vaheseinte või ahjude paiknemiskohtadesse tekkinud tühimikku on võimatu mustrisse viia, sest seinte äärtes on lipid jupitatud. Erandiks on lammutatud seina suunalistesse ridadesse paigaldatud parkettpõrand, mida on hea tahtmise korral võimalik siduda üheks tervikuks. Juhul kui on tekkinud tervikuga ühendamatu tühimik, tuleks sinna tekitada friisirida (parkettpõrandate ehisserv, mis kas liigendab või palistab põrandaäärt).
Tarbetud naela- ja kruviaugud ning piiratud ulatusega kahjustusi saab plommida. Plomme pole mõtet uputada sügavamale kui kolmandik või pool lipi paksusest.
Naela- ja kruviaugud saab plommida puidust voolitud tikkudega, mis enne avasse löömist on puiduliimi sisse kastetud. Liigne liim pestakse niiske lapiga ära ja väljaulatuv osa lõigatakse sae või peitliga maha. Paranduskoht koputatakse vasaraga üle ja lihvitakse siledaks.
Väiksemaid vigastusi saab parandada nelinurksete plommidega. Vigastuse katteks valmistatakse sarnase puidusüüga ristkülik, mille kiudude suund ühtigu parketi kiudude suunaga. Plommi järgi märgitakse parketile kontuur naaskli või pliiatsiga. Pesa saab neile süvistada peiteldades või käsifreesiga, mis tagab kiiresti ühtlase sügavusega sängi. Märkjoon peab alles jääma! Freesitud pesa servad ja kumerad nurgad tulevad siiski käsitsi täpseks peiteldada. Sobitatud plomm liimitakse pesasse. Pesast kõrgemale ulatuv puit hööveldatakse või peiteldatakse maha ja koht lihvitakse tasaseks.
Vähem silmatorkavad on piklikud rombikujulised plommid, mis saetakse samuti välja sarnase puidusüüga puidust. Romb peab katma vigastuse ja see määrab tema mõõtmed. Plommi servad lihvitakse alt veidi kooniliseks, mis hõlbustab sisseliimimist. Plommi järgi märgitakse terava pliiatsiga või naaskliga parketile plommi kontuur ja asendatav koht süvistatakse peitliga (või freesiga) tühjaks. Plomm sobitatakse pesasse lihvides ja pesa servi parajaks peiteldades. Liimiga kaetud pesasse lüüakse vasaraga plomm sisse, eemaldatakse liimiplekid, pind hööveldatakse tasaseks ning lihvitakse.
Viimistlemine
Sageli kipub paranduspuit jääma põrandast heledamaks ja vajab toonimist (nagu akvarellidega maalides). Selleks sobivad vesipeitsid, mida valmistatakse puiduliikide imiteerimiseks (nt tamm, antiiktamm, pähkel, tiigipuu jt). Õige puidutoon avaldub alles pinna kuivades. Vältimaks silmatorkavalt tumedat parandusplommi, peitsitakse pinda pigem mitu korda lahjema peitsiga.
Määrdumise vältimiseks peab parketi katma mingi kaitsva viimistluskihiga. Selleks sobivad kõige paremini naturaalsed põrandaõlid ja õlivahad, mida on kerge peale kanda ja hiljem hooldada.
Artikkel ilmus EPLi erilehes Ehita ja Renoveeri
