Fassaadide soojustamise 10 tüüpviga
1. Puudulik projektijuhtimine
Kui suur juht ja õpetaja ütleb, kuidas ja millega teha, siis nii tehaksegi. Tore, kui tööde juht on fassaadide soojustamise põhitõdedega kursis. Tihti kipub olema vastupidi ja nii ei saa ka lõpptulemus parim olla.
2. Alapakkumised
On juhuseid, kus alapakkumine tehakse sihilikult, et töö endale saada. Sellised firmad saavad oma tööd põhiliselt riigihangetelt, kus füüsiline omanik puudub ja valikukriteeriumiks on vaid soodsaim hind. Eratellijate juures sellised firmad tegutseda ei saaks.
Teine seltskond alapakkujaid on firmad, kellele tuleb hinnapäringuid aknast ja uksest. Kuna töösse läheb vaid murdosa tehtud pakkumistest, ei hakata palju projekti süvenema ja tehakse suhteliselt umbes pakkumised. Kui töö kätte saadakse, hakatakse süvenema ja avastatakse, et üks ja teine asi on ununenud. Kuna peale maksta ei taheta, hakatakse kokku hoidma.
Kolmas variant alapakkumiste osas on pikalt ette plaanitud tööd, mille tegemise kohta on hanked korraldatud tükk aega enne reaalselt töödega alustamist. Varem tehtud pakkumised ei ole uue “buumi ajal” enam konkurentsivõimelised, sest töömees tahab rohkem raha kui arvestatud, tellingute rent on kallim jne.
3. Eestis nagu talve polekski
Talvel saab fassaade soojustada väga edukalt, kuid järgida tuleb tootja poolt talvisteks töödeks ette antud juhiseid. Neid juhised aga ei täideta. Alates sellest, et EPS liimitakse suvise liimiga, kui väljas on -10 kraadi külma ja lõpetades jäätunud seina armeerimisega. Ei ole erand ka külma vee kasutamine segu tegemiseks.
4. Erinevate tootjate toodete segamine
Ehitajal on mugav kasutada seda kaupa, mis on antud hetkel soodsam või kuskilt objektilt üle jäänud. Niisiis üritataksegi näiteks ühe tootja armeerimissegule teise tootja krunti ja lõppkrohvi peale kanda jms. Uurides teemat mitmelt fassaadimaterjalide pakkujatelt, oli vastus kõigil ühene: segada ei tohi. Põhjus on lihtne. Tootjad on välja töötanud terve soojustussüsteemi, mida on testitud ja millele antakse tervikuna garantii. Kui nüüd selles süsteemis mõni komponent asendada, siis tootja garantii enam ei kehti.
5. Soojustusplaatide liimimise kvaliteet
Võiks arvata, et buumiajal EPSi ainult pätsikestega paigaldajad on ametit vahetanud, kuid võta näpust. Kui vaatan tööde teostamist tellingul, siis suletakse EPSplaadi perimeeter korrektselt ja lisatakse segupätsid keskele. Mõni aeg hiljem tööde kvaliteeti kontrollides selgub, et plaatide perimeetrid on kohati ikka sulgemata. Seda näeb akende ja uste servadest, seina otsast ja ka naelaga torgates. Jääb mulje, et ei tahetagi hästi teha oma tööd. Soojustuse kvaliteet on üldiselt kontrollitav ka termopiltide abil.
6. Sokliprofiili ei osata paigaldada
Sokliprofiiliga on see häda, et see kipub ära vajuma. Mida paksem soojustus, seda vedelam see profiil on. Sellisel juhul aitab nurgikutega toestamine, mille tegemist kohtab üsna harva. Nii on väga paljudel fassaadidel sokliprofiil armeerimiskihist lahti ja seina servas inetu pragu, kuhu vett koguneb, mis seina lõhub.
Sokliprofiili paigalduse juures jäätakse jätkud klambriga kinnitamata (tavaline on selline jätk, kus üks profiil tõstetakse teise peale), profiil lõpetatakse seina nurgas ära.
Vahel jäetakse sokliprofiil sootuks paigaldamata. Tundub, et kehtib põhimõte: pole profiili, pole probleemi.
7. Vale tüübeldamine
Kord ei ulatu tüüblid kandeseina, kord ei suudeta auku ette puurida selliselt, et tüübel saaks sirgelt sisse minna. Juhendite järgi peab igal tüüblil segu taga olema (et tüübeldamisel plaati ära ei lõhuks), kuid sellest ei olda sageli kuulnud. Kui küsida, et miks naelaga ei kontrolli enne puurimist, kõlab üldine naer: meil on kogu aeg nii tehtud ja kuhu see sein ikka kukub.
8. Ei armeerita korrektselt
Armeerimise osas on kõige suuremad probleemid akende ja uste ümbruses, kus unustatakse diagonaalsed armeerimisvõrgu ribad paigaldada. Samuti on probleem armeerimisvõrgu liiga vähese segukihiga katmine nii, et armeeringut praktiliselt ära ei kaeta. Osa tegijaid on harjunud segukihti niivõrd ebaühtlasena peale kandma, et hiljem tuleb teha korralik lihvimine enne, kui sein korrektne saab. Niisiis lihvitakse mõnikord ka armeerimisvõrk katki.
9. Külmasillad jäetakse tähelepanuta
Vanade korrusmajade soojustamise juures on läbivaks probleemiks see, et akende ja uste perimeetrit pole võimalik korrektselt soojustada, sest leng on praktiliselt tellisega (või sillusega) tasa. Nii saab soojustuse kogu maja, kuid akende servades on külmasillad nii nagu enne. Seda saab vältida kas telliste eemaldamisega avade servadest või siis tuuakse aknad soojustusega ühele tasapinnale. Kahjuks ei harrastata kumbagi varianti, sest need on kallimad kui töö tegemata jätmine.
10. Loodimine ja rihtimine
Kui mõni aeg tagasi olid asjad nii hullud, et fassaadi soojustati juba nii “tõsiselt”, et looditi iga plaati eraldi, siis õnneks ei ole sellist tegemist enam kohanud. Kasutatakse nööri ja tulemus saab korralik.
Pikemalt loe www.omanikujarelevalve.com
