ETS NORDi ventilatsioonitorustik on läinud isegi Austraaliasse allveelaevade ehituseks
E&Y „Aasta Ettevõtja“ konkursi üks finalistidest, ETS NORDi juhataja Urmas Hiie sõnul on ettevõtte selle aasta käbe eesmärk 30 miljonit eurot, mis teeb soovitud müügikasvuks 25%. Jaanuari ning veebruari tulemuste põhjal on ventilatsioonisüsteemide tootja eelmise aasta võrdlusbaasist aga 29%ga ees. „Ilmselt ületame oma aastaplaane. Eestisse jääb meil müügikäibest 6,5 miljonit, ülejäänud on eksport ja meie filiaalide toodang Soomes, Rootsis ning Taanis kohapeal. Meie põhiliseks fookuseks ongi Põhjamaad. Siit lõuna ja ida suunas minnes on ehituskvaliteedi nõuded juba madalamad, seal on meil raske oma toodetega hinnakonkurentsis püsida. Samal ajal on meil tekkinud juba üksikuid püsivaid partnereid Tšehhis, Saksamaal, Itaalias ja isegi Hispaanias. Kõige eksootilisem tellija tellis meilt merealumiiniumist ventilatsioonitorustiku Austraaliasse allveelaevade ehituseks,“ räägib Urmas Hiie firma saavutustest ja plaanidest.
Ettevõtte suurtootmine ja ladu asub Tallinnas, filiaalid Soomes, Rootsis ja Taanis. Noorim, Kopenhaageni esindus alustas tööd mullu sügisel. Selle aasta kõige suurem eesmärk ongi Urmas Hiie sõnul Taani filiaali töö arendamine. Eestis töötab umbes 170 inimest, Soomes 35, Rootsis 4 ja Taanis 5 inimest.
Kohalikul turul on ETS NORD turuliider - kolmest Eestis tehtud ventilatsioonitorust kaks valmivad nende tehases. Soomes omatakse ca 25% turust. Muidugi soovib ettevõte mingi aja pärast hakata liikuma rohkem ka Saksamaa suunas.
Enamik tooteid on unikaalsed
Ühes kuus kulutab ETS NORD umbes 600 tonni tsinkplekki. Ainuüksi firma arvutisüsteemis on registreeritud 60 000 eri toodet, neist enamik unikaalsed. Seeriatooteid tuleb firmast ligi 10 000 erinevat. „Meie töös on ette tulnud ventilatsioonilahendusi suurtest elektrijaamadest kuni haiglate operatsioonisaalideni. Meil on tulnud tegemist teha nii mürgiste ja agressiivsete gaaside puhastamisega kui ka ülipuhaste elektroonikalaborite tolmuvaba ventilatsiooniga,“ räägib Urmas Hiie.
Tihti osutuvad kõige keerulisemateks just vanade hoonete renoveerimised. Näiteks Stockmanni kaubamaja peahoone renoveerimine koos uue maa-aluse parkla ehitusega Helsingis kestis ligi kolm aastat. Selle aja jooksul tuli ettevõttel tarnida objektile kakskümmend kilomeetrit torustikku koos reguleerseadmete, tuleklappide ning mürasummutitega. Projekti tegi keeruliseks see, et töömaal ei olnud võimalik kaupa ladustada, kaubamaja samal ajal ju töötas.
„Tarnisime kolm korda nädalas täpselt komplekteeritud komponendid järgmise töölõigu jaoks kohale. Transpordi laadimisaken oli 20 minutit, kui auto hilines, sai järgmise laadimisaja alles päeva või kahe pärast. Suutsime oma partneritele SRV Rakennus ja Consti Talotekniikka tagada veatu tarne kogu ehitusperioodil ning see on kindlustanud meile püsiva koostöö juba kaheksandat aastat,“ ütleb Urmas Hiie.
Vana elamufondi sisekliimaga ei saa rahul olla
Inimene vajab ööpäevas umbes 20 000 liitrit õhku ja selleks on vaja korralikku õhuvahetust siseruumidesse. Eesti hoonete sisekliima kvaliteet kõigub Urmas Hiie sõnul seinast seina. On ülimoodsaid kõrge kvaliteediga lahendusi nagu Põhja-Eesti Regionaalhaigla operatsiooniplokk või Hiltoni hotell. Samal ajal suurem osa nõukogudeaegsest elamufondist on siiani mitterahuldava sisekliima tasemega. „Kõige rohkem teevad muret energiasäästu kampaania raames renoveeritud fassaadidega korruselamud, kus investeering sundventilatsiooni on edasi lükatud. Seal vohavad sageli hallitusseened, mis mõjuvad pikema aja jooksul fataalselt elanike tervisele,“ on Urmas Hiie murelik.
Hea tava näeb ette, et sundventilatsiooni süsteemi püsivusaeg on 20 aastat. Paarikümne aastaga ei juhtu meie torustikega üldiselt midagi, aga süsteemid kipuvad moraalselt vananema. Üldjuhul kahekümne aastaga läheb enamik objekte siiski kapitaalremonti.
„Praktiliselt igas hoones on võimalik tervislik elukeskkond tagada, see nõuab ainult head projekti ning rahalisi vahendeid. Probleemid tekivad investorite motivatsioonis erinevate ärimudelite puhul. Üldiselt kehtib reegel, et parima sisekliimaga majad on ehitatud teadlike tellijate poolt endale kasutamiseks,“ lisab ta.
Põhjamaade ehituskultuur on sisekliima nõuete osas üsna kõrge. Eriti paistab sellega silma Rootsi, kus on selgelt deklareeritud, et EU energiasäästu programm ei tohi tulla siseõhu kvaliteedi arvelt. (Kõigile on ju teada, et kõige säästlikum maja on nullventilatsiooniga termospudel). See loob ka omakorda kõrgendatud nõuded ventilatsioonisüsteemide tihedusele ja koostamiskvaliteedile. Soomes on lisaks välja töötatud veel torustike puhtusnõuete klassid. „Meie tooted vastavad seal kõrgeima M1 puhtusklassi nõuetele. Kõigi nende nõuete täitmist meie tehastes kontrollivad vastavad rahvusvahelised sertifitseerimisorganid, kes on meie toodetele väljastanud hulgaliselt erinevaid sertifikaate,“ kinnitab Urmas Hiie.
