Katuse käigusillad muudavad turvaliseks juurdepääsud korstnatele, läbiviikudele, akendele ja teistele katusel esinevatele sõlmedele, mis vajavad perioodilist hooldust.
Metallist katusekatete korral reguleerib selliste toodete omadusi standard EN516, mis esitab konkreetsed nõuded, millele tooted ja nende paigaldus peab vastama. Tegemist on toodetega, millest teinekord võib sõltuda ka inimelu. AS Toode müügi- ja turundusjuht Erki Loigom annab järgnevalt ülevaate peamistest nõuetest, millele paigalduse käigus tähelepanu pöörata.
Standardis EN516 määratakse katusesildadele kaks võimalikku paigaldusvarianti – Klass1 ja Klass2. Erinevus seisneb lihtsalt väljendudes vaid selles, et Klass2 paigalduse korral tohib sildade külge kinnitada isikukaitsevahendeid, Klass1 korral mitte.
Isikukaitsevahenditeks loetakse turvasiine, turvaköisi jm. lahendusi kuhu inimene end kinnitab katusel viibides. Klass2 korral peab katusesilla komplekt (st. kinnitused, sillaplaadid ja kinnitustarvikud) tagama ligi 1000 kg staatilise koormuse ja katusesild peab jääma katusele kindlalt kinni olukorras, kus inimene peaks katusel hakkama libisema ja tema ainus pidurdaja ongi seesama katusesild.
Klass1 korral isikukaitsevahendeid sildadele kinnitada ei tohi. Sildadel on lubatud koormuste korral küll saada kahjustatud, kuid nende kinnitus Klass2 korral peab olema tagatud.

Nõuded materjalide puhul

Milliseid nõudeid esitab standard neis kahes klassis materjalidele ja paigaldusele? Vaatame lähemalt sildade kasutamist metallist katusekatetel – profiilplekkidel, valtsplekil ja Klassik-tüüpi katusekatetel.
Profiilplekkide korral (trapetsikujulised laineplekid, kivimustriga plekid) peavad katusesildade otsmised kinnitused kinnituma läbi katusekatte puitkonstruktsiooni minimaalselt 100 mm pikkuse kinnitusvahendiga. See tähendab, et otsmised kinnitused peavad kinnituma sarikasse. Kui seda pole võimalik tagada (profiilpleki lainepõhi ei satu sarikaga kohakuti), tuleb sarikale luua küljele lisaklots, et tagada vähemalt 100 mm sügavuses kinnitusvahendi kinnitus puitmaterjali.
Ülejäänud kinnituste paigaldusel tuleb jälgida tootjapoolses juhendis soovitatud kinnituste sammu ja jälgida, et kinnitused satuks roovitusse ning kinnitustarvik ei läbistaks aluskattekilet. Klassik-tüüpi ja valtsitud katusekatte korral peab silla kinnituse ülemises ja alumises ääres olema katusekate ise kindlalt kinnitatud roovile. Soovituslikult võiks silla kinnituse alal olla 1 meetri ulatuses silla all topeltkogus katusekatte kinnitusi. Klassiku korral on soovitav otsmiste kinnituste juures sarnaselt profiilplekkidega kinnitada 100 mm kruvidega läbi pleki puitkonstruktsiooni. Vaid sellisel juhul võib katusesildadele anda Klass2 paigaldusgarantii.
Klassik ja valtskatuse korral peavad siiski kinnituseks kasutatavad poldid ja mutrid olema kangemast terasest, kui tavapäraselt oleme harjunud. Peamine erinevus seisneb asjaolus, et poldid peavad kannatama pingutuskoormust ilma keeret kaotamata valtskatuse korral 33 Nm ja Klassikul 50 Nm. Tavapärases kasutuses olev polt-mutter liide kipub keeret kaotama 30 Nm korral ja isegi allapoole. Vaid eelpooltoodud pingutuskoormusega kinnitatud katusesildade kinnitus katusekatte püstvaltsi külge tagab Klass2 nõuetele vastava tulemuse. Materjalidele esitatud nõuetes rohkem erisusi nende kahe klassi vahel ei ole. Küll aga on suurem erinevus paigaldusnõuetes.
Turvaköie kinnitamisel katusesillale ei tohi kinnitatav koormus ületada 150 kg ja kasutajaid tohib olla vaid üks. Turvaköit tohib kasutada vaid katusesilla räästapoolsel suunal. Turvaköit ei tohi kinnitada ainult sillakinnituse külge!