Põhu asemel PIR, saepuru asemel EPS
Korteriühistutele on fassaadide lisasoojustamine suur investeering. See tähendab, et enne tööde kavandamist ja teostamist tuleb tehtav väga hoolikalt läbi mõelda, et investeering end ära tasuks. Olenevalt maja ehitusviisist võib fassaadi soojustamisel energia kokkuhoid olla kuni 50%. Soojustamise abil on võimalik vähendada soojuskadu hoone seinte kaudu 4–5 korda.
„Viimastel aastatel on enamlevinud välisseinte soojustusmaterjalideks vahtpolüstüreen (EPS), tuntud ka nimetuse all vahtplast, penoplast jne, samuti soojustusvillad (kivi, klaas). EPS-i materjalide vallas on uusimad nn Silveri tooted, millel on tänu grafiidile materjali koostises parem soojusisolatsioonitegur, võrreldes valge EPS-iga,” ütleb AS Reideni Plaadi müügijuht Teet Vare.
Tänapäevaste soojustusmaterjalide puhul on määravaks nii soojusisolatsioonivõime, kasutusmugavus kui ka hind. Vare sõnul ei ole soojustusmaterjalid eriti muutunud, küll aga on karmistunud, ja lähitulevikus karmistuvad veelgi, nõuded hoonete soojusisolatsioonile.
„EPS-i kasutatakse erinevates karkasskonstruktsioonides, katuste ja katuslagede, põrandate ja välisseinte soojustamiseks, samuti vundamentide ja maasiseste ehitiste külmakaitseks,” loetleb Vare isolatsioonimaterjali kasutusvõimalusi. EPS-i on lihtne töödelda ja paigaldada. Materjal on
keemiliselt vastupidav hapetele ja leelistele, ei ohusta tervist ja keskkonda ning säilitab oma head omadused kogu ehitise kasutusea jooksul.
„EPS on halb elektrijuht ja hea soojusisolaator. Kerge ja puhas toode, mis talub suurt mehaanilist koormust. Oluline on seegi, et materjal ei loo soodsaid kasvutingimusi mikroorganismidele ega taimedele,” lisab Vare.
PIR ja PUR
Rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets Eesti Varaehitus OÜ-st märgib, et tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus (PUR), millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ja muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad kulutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks, olles seega ideaalne lahendus näiteks passiivmaja ehitajatele.
Õuemetsa sõnul saab polüuretaansoojustust kasutada nii seinte kui ka katuste soojustamiseks, nii maa peal kui ka maa all ning nii suvel kui ka talvel. PUR-vaht pihustatakse soojustatavale pinnale või süstitakse seintesse pisikeste puuritud augukeste kaudu. Soojustuskiht vajub vedeliku kujul augu põhja, täites paisudes järk-järgult ära tühimikud ja õhuvahed.
Polüuretaansoojustus hoiab majaseina suhteliselt õhukese, kuid väga õhukindla ja soojapidavana, samal ajal kui traditsiooniliste soojustusmaterjalide ladumine ajab seinad oluliselt paksemaks ning n-ö uputab aknad fassaadi ära. Meetod ei riku sise- ega välispindu ning on süstitav telliskiviseintesse, paneelidesse ja müüritistesse, mis ei ole tuulekindlad, või isegi kipsplaatide taha ka kaldlagedes ja seintes. Materjal on niiskus-, vee- ja tuulekindel ning sobib ka torude soojustamiseks maa sees. Vaht nakkub väga hästi erinevate pindadega.
PIR-i soojustusplaate soovitatakse kasutada betoonseinte, plokkseinte ja puitsõrestikseinte soojustamiseks. Nendega saavutatakse konstruktsioonide parim õhupidavus, mis on kriitiline faktor välispiirde soojapidavuses.
Ruumala OÜ kodulehelt võib lugeda, et PUR/PIR (polüuretaan/polüisotsüanuraat) isolatsiooniplaat on loodussõbralik materjal, mille valmistamiseks ei ole kasutatud CFC ja HCFC gaase ega kiudaineid. PUR-i või PIR-i jäik vaht torkab silma erakordselt madala soojusjuhtivusega ja pakub seega optimaalset soojustust minimaalse paksusega. Võrreldes tavalise soojustusmaterjaliga on võimalik hoida kokku ligikaudu 40% materjali paksusest. Selle arvel suureneb kasutatava ruumi maht. PUR-i/PIR-i jäika vahtu toodetakse ehitusmaterjali tulekindluse klassiga B2 – see ei hõõgu, ei sula leekides ja ei lagune tükkideks langevate põlevate tilkadena.
