Üürivõlglastelt saab vähem viivist nõuda

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on probleemid üürivõlglastega tunduvalt vähenenud. Hinnanguliselt moodustab korterelamute keskmine võlatase umbes 10% teenuste müügikäibest. See võimaldab ühistutel läheneda viivise küsimisele personaalselt. Seoses uue seaduse jõustumisega väheneb järgmisel aastal üürivõlgnikelt nõutav viivise määr.

Järgmise aasta algul jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus alandab võlgnike viivisemäära. Praegu kehtiva õiguse kohaselt (KÜS § 7 lg 4) saab korteriühistu korteriomanikult nõuda viivist 0,07% päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Aastases arvestuses on selle viivise suurus siis 25,55%.
Uue seaduse kohaselt saab aga viivise määraks võlaõigusseaduses sätestatud üldine viivise määr, mis on 0,022%. Võrreldes kehtiva õigusega väheneb viivise suurus, mida korteriühistu saab korteriomanikult nõuda. Kuid samas kaob ära ka tingimus, et seda saab arvestada alles alates järgmise kuu algusest.
Seega, kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud majandamiskulude tasumiseks konkreetne kuupäev, siis saab viivist nõuda alates järgmisest päevast.
Kui suur on praegu üürivõlglaste probleem ühistutel? „Nagu ikka, sõltub probleemi suurus vaatenurgast. Juristi ja mittekorteriomaniku pilgu läbi ei ole korteriomanike võlg Eestis suur probleem, sest seda mõjutav regulatsiooni soosib võlausaldajaid ehk siis korteriühistud ja ühisuste valitsejad. Seega ei ole õigeaegse ja asjatundliku tegelemise korral tekkinud võlgade kättesaamine probleem,“ räägib Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Andry Krass.

Viivise küsimisele lähenetakse personaalselt

Kuna korteriomanike eluasemekulude osa kogukuludest on languses, siis sarnaselt väheneb ka probleem võlgadega. Näiteks Kvatro, mis osutab haldusteenust Tallinna, Tartu, Paide ja Türi korteriühistutele, klientideks olevate korterelamute keskmine võlatase ehk tähtaja ületanud arvete suurus umbes 10% kuu teenuste müügikäibest. Tegemist on ikkagi jooksva võlaga. Andry Krassi sõnul jääb see mitmekordselt alla kümne aasta tagusele ajale. Nendest omakorda on 6 kuud või rohkem võlgu 15%. Mitte ühtegi võlga pole kunagi tulnud n.ö maha kanda.
„Võlgade vähesus võimaldab meil omakorda läheneda viivise küsimusele personaalselt ehk siis nõuda selle tasumist vaid siis, kui see on seotud pahatahtlikkusega või on tegu pikaajalise võlaga. Kuna võlamenetluse efektiivsus on otseses seoses korterite hinnaga, siis on olukord probleemsem asumites, kus kinnisvaraturg ei toimi,“ seletab Andry Krass.