Tallinna-Helsingi tunneli merepinnas on parem kui Eurotunnelil
Soome Geoloogia uurimiskeskus (GTK) uuris Soome Helsingi Uusimaa Liidu tellimusel projekti FinEst Link raames seismoakustiliselt Helsingi ja Tallinna vahelise võimaliku raudteetunneli trassi. Tulemused on paljulubavad ning kinnitavad varasemaid Eesti Geoloogiakeskuse tehtud sellealaseid uuringuid. Tallinna lahe madalaveeline rannikuosa vajab aga edasist vaatlemist.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis FinEst Linki projekti partner Eva Unt selgitab, et uuringu tulem annab lootust, et tunneli rajamine on plaanitust lihtsam ja soodsam. “Merepõhja graniitosa uuriti seismoakustiliselt, kuid Tallinna madalike settekivimeid on vaja veel vaadelda. Nende täpsete omaduste välja selgitamiseks polnud seismoakustiline uuring piisav. Vaja on teha veel puurimisi,” lisab ta.
Unt tõi välja, et tardkivimisse, nagu graniiti, on lihtsam tunnelit rajada kui ebastabiilsematesse settekivimitesse. “Meil on merepinnas parem kui Eurotunnelil,” võrdles ta Tallinna-Helsingi potentsiaalset liini Suurbritanniat Prantsusmaaga ühendava tunneliga, kuid rõhutas siiski, et hetkel on liiga vähe andmeid, et midagi täpselt öelda.
Helsingi poolsel lahekaldal on valdav graniidist merepõhi. “Uuringutega leiti, et kristalse aluskorra kivimitest, nagu graniidist, merepõhi ulatub Eesti ranniku lähistel Naissaare ja Tallinna madalani välja,” märgib juhtivekspert Keijo Nenonen GTK-st.
Käivad tunneli rajamise tasuvusuuringud
Seismoakustiliste uuringute tulemusel saadud teadmisi kasutatakse FinEst Linki projektis, kus analüüsitakse raudteetunneli rajamise võimalikkust. Tasuvusuuringus selgitatakse tunneli tehnilist ja majanduslikku teostatavust, majanduslikku tasuvust ja laiemat mõju. Esmaseid tulemusi on oodata juba käesoleval aastal. Alles tasuvusuuringu järel saab öelda, kas on põhjust alustada tunneli planeerimisega. FinEst Linki uuring peaks valmima sel aastal.
Tunneli rajamise tasuvusuuringuid rahastatakse Interreg Kesk-Läänemere programmist. Kaheaastase FinEst Linki projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot. Projekti peapartner on Helsingi Uusimaa Liit. Partnerid on ka Helsingi linn, Soome Transpordiagentuur, Tallinna linn, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Harju Maavalitsus.
Tunneli valmimisel saab sellest 90-kilomeetrine veealune rajatis, kus rongil kulub Tallinnast Helsingisse jõudmiseks ligikaudu pool tundi. Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse üle algasid esimesed arutelud juba 1871. aastal. Üks idee uuesti esiletooja on Rovio endine turundusjuht Peter Vesterbacka. Tunneli valmimisel saab Vesterbacka sõnul Tallinnast ja Helsingist üks suur metropol, mis toob kaasa märgatava majanduskasvu. Pikalt turundusjuhina töötanud IT-ettevõtja leiab ka, et tunnel kasvatab idufirmade arvu ja tekitab siia piirkonda suurt rahvusvahelist huvi.
