Digitaalehituse klastri juhatuse liige Indrek Moorats: Eesti ehitussektor vajab revolutsiooni
Digitaalehituse klastri veebilehelt lugesin, et tööviljakus on meie ehitussektoris 100 aasta tagusel tasemel. Kas see liiga karm hinnang pole?
Muidugi võime siin öelda, et Ameerikas oli rohkem raha ja kaasati rohkem tööjõudu selle suurejoonelise hoone püstitamiseks. Aga võrdluseks on see siiski hea näide.
Praegu oleme oma protsesside juhtimisega jäänud väga kaugele maha sellest, mida tänapäeval võimaldavad moodsad digitaalsed tööriistad. Me ei oska neid oma töös hästi ära kasutada.
Me oleme unarusse jätnud sektori, mis koos seotud valdkondadega annab ca 15% SKTst. Kui ei jõudsalt ei panusta arengusse, siis jääme eksportturgudel lihtsalt teistest maha.
Kui piilume teistesse valdkondadesse, näiteks lennundusse, siis seal kasutasime samu süsteeme juba 70ndatel ja 80ndatel. Seal juba rakendatud metoodikad tulevad alles praegu ehitussektorisse. Samuti võime siin eeskujuks tuua tervisevaldkonnas digiretsepti või digilugu.
Hiinas pannakse püsti 30 päevaga 30kordseid maju. Järelikult tehakse seal midagi teisiti, millest me täna veel aru ei saa, aga aimame. Täna raiskame ehituses igati ressursse.
Kas võib järelda, et meid ootab siis 10 aasta pärast päris nukker olukord ja me ei suuda enam Soome turul konkureerida?
Digitaliseerituse võtmes oleme põhjanaabritest vähemalt 5 aastat maha jäänud. Kes lähevad täna Soome ehitama? Rohkem ikka müüriladujad ja betoonivalajad. Oskusteavet ja ajusid suudame vähe müüa. Kas me tahamegi jääda sellele tasemele või tahame pakkuda kõrgema tunnihinnaga teenuseid? Keerukamaid lahendusi saame pakkuda ju üle kogu maailma, mitte ainult naaberturule. Ehituse digitaalne juhtimine võtab maha kõik riigipiirid.
Mõtleme veelgi laiemalt. Täna on meil probleem tööjõuga ning samas ei leia rakendust füüsilise puudega inimestele. Arvutiga saab juhtida tarku protsesse ükskõik millisest maailma punktist. Oma tahvelarvutist näeb protsessi juhtija täpselt, mida töömees parasjagu kohapeal teeb ning saab vajadusel edastada igasugust infot.
Asja ette läheb vaid 30% tööajast, ülejäänud aeg kulub tühja. Globaalselt 75% ehitustöid läheb üle tähtaja. Miks tööd ehitusel ei suju?
Siinkohal võtaks turmtule kohe ehitajatelt maha, sest venimine ja hilinemine ei pruugi üldse olla ehitajate süü. Kõik algab algusest ehk projekteerimisest: kas tellija on lähteülesande õigesti püstitanud, kas projektis on vead sees, kas keegi on kontrollinud üle võimalikud konfliktid protsessis jne. Kui alles ehituse käigus avastatakse, et sellist ventilatsioonisüsteemi polegi võimalik antud ehitisse paigaldada, siis on juba hilja ja siis hakkavadki asjad venima. Lumepalliefekt tekib tänu sellele, et just alguses jäid asjad läbi mõtlemata.
Digitaalses lahenduses oleks vead kohe võimalik avastada ja kitsaskohad enne ehitamist likvideerida. Ehitaja ülesanne polegi kõiki asju kontrollida. Ehitaja jõuab ühel hetkel oma paberite pakiga objektile ning nendib, et nii ei saagi teha, tuleb ringi projekteerida.
Tellija ei ole ka professionaal ning tal on raske aru saada joonistest paberitel. Siis pole imestada, kui hiljem reaalset pilti nähes midagi talle ei meeldi.
Digitaalse ehituse puhul (BIM) ehitatakse hoone mudelis, alustades juba info liikumisest. Läbi mängitakse kogu logistika, et näiteks materjali transportiv auto ei peaks ehitusplatsil tühjalt ootama oma võimalust.
Kas on tuua häid näiteid maailmast, kus digitaalne juhtimine on edukalt rakendatud?
Hästi hea eeskujuna võib tuua Suurbritannia ehitusstrateegia, mis aastatel 2011-2015 nägi ette hoida kokku vigade vältimisega 1,5 miljardit naela. Digitaalsete lahenduste rakendamisega said nad tulemuseks hoopis 3 miljardit naela. See näitab kätte võimalused, mille poole tuleks ka meil liikuda.
Miks meil on digiaalehituse maailm suhteliselt vähe avastatud?
Tallinna tehnikakõrgkooli asub ainulaadne BIM cave ehk virtuaalreaalsuse labor, kus saab visualiseerida ehitusinfo mudeleid. Kahjuks pole see täna õppekavas. Paned 3D prillid pähe ja saad vastavas hoones ringi liikuda: jalutad peauksest sisse ja saad kõikjale minna. Mis selle mõte on? Kui küsiksime näiteks koristajalt paberil oleva projekti alusel, et kas selles hoones on hea koristada, siis ta ilmselt hakkab naerma ja vastab, et küsige siis, kui maja on valmis. Mudelis saab ta aga kohe näha, kas ta mahub oma käruga liikuma, kust ta saab vee jne. Nii saab kõikide osapooltega maja läbi käia.
Näiteks tehnilise järelevalve inimene kõnnib virtuaalses hoones ringi ning kontrollib mingit toru - vajutab näpuga õhus sellele punktile ning talle kuvatakse kohe kogu info, mis materjalist ja millise läbimõõduga see toru on. Kujutage ette, kui suur on siin ajaline kokkuhoid võrreldes sellega, kui inimesed peavad paberipakkidega mööda objekti ringi jooksma ja näpuga infojärge vedama. Sisu seisneb selles, et tohutu hulk andmeid on programmis asetatud iga õige elemendi külge ja õigesse konteksti õiged koodid küljes ning kõik andmed peavad olema masinloetavad. Reaalajas andmekasutusest tuleb see efekt.
Kui kogu info on olemas, siis saab nupuvajutusega teada, kui palju maksab vastavas hoones ruutmeeter plaatimist või kui suur on hoone eelarve kokku. Praegu on meil andmed laiali ning pole masinloetavad.
Digitaalehituse suunas tehakse tööd, kindlasti ei istuta käed rüpes. Võimekus pole meil lihtsalt nii suur. Kuna raha ka napib, siis tuleb meil fookust hästi täpselt sättida. Digitaalehituse arendamiseks on meil 600 000 eurot, millest pool tuleb ettevõtetelt ja teine pool EASil. Me peame igal juhul õnnestuma oma eesmärkidega, sest EAS ei aktsepteeri midagi muud.
Soomes on näiteks sarnase organisatsiooni rahastus 16 miljonit eurot. Singapuris on aga sama asja rahastus 400 miljonit eurot. Meie peame väga targalt tegutsema ja võtma maailma paremaid kogemusi üle ning uskuma nendesse.
Tublimatel ehitusettevõtetel on juba praegu uued projektid esmasel tasemel BIMis. Sammude kaupa arendatakse võimalusi edasi. Terves sektoris see muidugi efekti ei anna.
Lõpuks peaks digitaalehitus jõudma ka õppekavadesse ning spetsialistid peaksid tulema kohapealt. Praegu toome BIM spetsialiste Eestisse tagasi laiast maailmast: kes on käinud Taanis õppimas, kes on käinud USAs praktikal.
Mis on BIM?
Digitaalehituse ehk e-ehituse alla mõeldakse ehituses kasutatavaid infotehnoloogilisi lahendusi. E-ehitust on võtnud vedada 2015. aasta lõpust digitaalehituse klaster. E-ehituse projekti eesmärk on leida parimad viisid Eesti ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks, et luua kõigile ettevõtetele turul võrdsed võimalused, muuta ehitusprojektide teostamine ühtseks ja kõigile läbipaistvaks ning vähendada e-lahenduste kaudu nii ehitusprojektide raha- ja inimressursi kui ka materjali kulu.
BIM on lühend terminist Building Information Modeling (ehitise infomudel). Mõned ütlevad, et BIM on teatud tüüpi tarkvara. Mõned ütlevad, et BIM on hoonete virtuaalne 3D mudel. Teised ütlevad, et BIM on protsess või BIM pole midagi enamat kui strukturaalse andmebaasina organiseeritud kõikide ehitusandmete kogum, millest on lihtne teha "visuaalseid" ja "arvulisi" päringuid. Tegelikult ongi BIM kõike seda ja enamgi veel.
Põhimõtteliselt saab kõik alguse hoone digitaalsest 3D mudelist. See mudel on aga palju enamat kui ainult geomeetria ja visualiseerimiseks peale pandud ilusad materjalid. BIM mudel koosneb hoone ehitamiseks kasutatud ehitusdetailide virtuaalsetest vastetest.
Arvuti keskkonnas on võimalik hoonet testida ja mõista selle käitumist veel enne kui tegelik ehitamine algab. Kuna BIM mudeli andmeid hoitakse tsentraalselt, siis igasugune muudatus hoone projektis kajastub automaatselt kõikides vaadetes nagu korruseplaanid, lõiked ja vaated. See võimaldab lisaks dokumentatsiooni kiiremale loomisele ka ranget kvaliteedi hoidmist.
Koos mobiilsete tehnoloogiate nagu tahvelarvutite saabumisega on BIM muutunud kättesaadavaks ka väljaspool kitsast professionaalide ringi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et BIM on protsess, mille abil genereeritakse ja ühtlustatakse infot projekteerimise, ehitamise ja haldamise jaoks – seda kogu hoone elutsükli vältel. BIM võimaldab osapooltel ligipääsu ühele infomudeleile samal ajal kasutades selleks erinevaid koostoimivaid tehnoloogilisi rakendusi.
