Ehitussektoris toimus möödunud aastal kauaoodatud kasv

Esialgsetel statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2016. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% rohkem kui 2015. aastal. Ehitusmahud suurenesid pärast kaheaastast langusperioodi.

2015. aastal ehitasid meie ehitusettevõtted nii kohalikul turul kui välisriikides kokku 2,0 miljardi euro eest, mis oli 5% vähem kui 2014. aastal. Tegemist oli ka analüütikute hinnangul üsna raske aastaga ehituses. Omal jõul Eestis tehtud ehitustööde käive oli 2015. aastal 1,815 mld eurot, vähenedes 2014. aastaga võrreldes 7,9%.
Ka 2014. aastal langes ehitusturg: 2014. aastal ehitati kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui 2013. aastal.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul võib öelda, et sisuliselt on paar aastat paigal seistud.
Möödunud aastal ehitati hooneid 1,4 miljardi ja rajatisi 656 miljoni euro eest. 2015. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 9% ning rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi ka 2016. aastal.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aastaga võrreldes 3% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2016. aastal 11%, sama suur oli see ka 2015. aastal.

Eluruumid rühivad jätkuvalt ülespoole

Viiendat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aastal kasutusse 4732 uut eluruumi, s.o 763 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asub korterelamutes ja iga teine neist on kahe- või kolmetoaline. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aastal väljastati ehitusluba 6021 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes varasema aastaga 8% rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
2016. aastal lubati kasutusse 1060 mitteelamut kasuliku pinnaga 771 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2015. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Indrek Petersoni sõnul ongi kasvu toetanud põhiliselt erasektor. Riigi osatähtsus on investeeringutes on oluliselt vähenenud. Ka käesoleval EL rahastusperioodil on investeeringuid ehitusse 2 korda vähem eelmise perioodiga võrreldes. Pidevalt on turul vähenenud just suurte rajatiste osa. Järgmine aasta võib taas ehituses tulla keeruline aeg.