Talvel pööra tähelepanu elektriseadmetega seotud ohtudele

Pikad ja pimedad õhtud, talvekülmad ning alanud advendiaeg toovad igal aastal kahjuks kaasa ka lahtisest tulest ja elektrisüsteemidest alguse saanud tulekahjud. Seega tasub igaks juhuks oma elamine üle vaadata ja korrata üle ohutuse tagamisega seotud põhitõed.

Tänavune aasta on võrreldes paari varasemaga paistnud halvas mõttes silma raskete tuleõnnetustega. Kuivõrd lõviosa tulekahjudest saavad alguse elektriseadmetest, saab ohutuse tagamiseks palju ise ära teha.

Hukatuslikud elektrisüsteemid

Igal aastal torkab statistika põhjal silma elektrisüsteemide süttimisest alguse saanud juhtumite suur arv. Külmade tulekuga otsitakse välja elektriradiaatorid, millega suureneb automaatselt ülekoormus ning oht tulekahju tekkeks. Seetõttu on oluline kontrollida ka pikendusjuhtmete seisukorda, sest just sealt saavad õnnetused tihtilugu alguse. Pikemaajaliselt ei soovita Päästeamet pikendusjuhtmeid majapidamises üldse kasutada. Ka köökidesse on lisandunud järjest enam elektrilisi abilisi. Tihti ei ole aga vanemates majades elektrisüsteemide projekteerimisel suurema koormusega arvestatud. Seetõttu tuleks vähemalt kord kümne aasta jooksul lasta elektrikul terve süsteem üle vaadata.

Kodust lahkudes tasub kontrollida, et tuleohtlikud seadmed ei oleks töörežiimile jäänud. Lisaks lahtise tulega küünaldele on mõistlik lahkudes ka elektriküünlad kustutada. Väga ohtlik on ka järjest levinum käitumismuster, kus inimene lülitab distantsilt sisse elektrisauna kerise ning läheb ise trenni, et pärast koju jõudes kohe sauna minna mõtlemata sealjuures, kas kerisele ohtlikult lähedale unustatud viimasest saunakorrast kuivama jäänud rätikuid või riideid, mis süttimisohtu suurendavad.

Kustutamist tuleb õppida

Jõulupühade eel on sobiv aeg meelde tuletada ka peamised reeglid lahtise tulega kokku puutumisel. Elementaarne on see, et põlevaid küünlaid ei tasu kunagi jätta järelvalveta, nagu ka pliidile valmivat sööki. Kontrollima peaks ka seda, et küünlaid ei asetataks kergesti süttivatele materjalidele liiga lähedale. Näiteks aknalauale asetatud küünaldest võtavad sageli tuld kardinad, kust edasi on suur kahju kiire tekkima.

Kaminate ja ahjude ette on põhjusega paigaldatud tulekindlast materjalist plaadid. Paraku tuleb ikka ette juhuseid, kus seda nõuet pole täidetud ning välja kukkunud söed on põranda süüdanud. Samuti kiputakse ahju ees hoidma kergesti süttivat materjali, mida hiljem põletada plaanitakse või kuivatatakse küttepuid tulekoldele ohtlikult lähedal.

Tulekahju algfaasis on väikese põlengu summutamine meile üldiselt jõukohane. Selleks võiks kodus olemas olla ka tulekustuti ja tuletekk. ERGO kindlustuse sõnul abivahendite olemasolu veel tuld ei kustuta. Oluline on veenduda, et ohu korral iga pereliige need esmalt üles leiaks ning ka kasutada oskaks. Igal juhul ei tasu eluga riskima hakata ja kui täpselt ikka ei tea mida ja kuidas teha, tasub päästjad kutsuda, ümberkaudseid inimesi hoiatada ning ohutusse kohta minna. Regulaarselt tasub kontrollida ka suitsuanduri korrasolekut.

Allikas: ERGO