Astume sisse põhjamaiselt hubasesse elamisse mere ääres
Kui sisekujundaja Angelika Vaht ja ettevõtja Velvo Vaht hakkasid kodu rajama, siis polnud kummalegi oluline piirkond, vaid hoopis teised tingimused: mitte liiga kaugel linnast, kõrghaljastus ja lopsakas aed. Kui alguses oldi valmis pikaks teekonnaks sobiva elukoha valimisel, siis läks see kuidagi üllatavalt kiiresti. Tuttavad pakkusid ühte Viimsi vallas asuvat krunti ja kohapeal uudistamas käies tundsid noored, et see on sobiv paik. Korra oli mõttes ka Nõmme, kuid praegu on noor pere avaruse ja mere üle väga õnnelikud. Samuti sõideti ringi Kaberneeme kandis, kuid see tundus ikkagi liiga kaugel linnast.
Arhitektide Sten-Mark Mändmaa ja Egon Metusala sõnul on maja elanike nägu ja krundi tegu. Kuna Angelika ja Sten-Mark on pärit Viljandist ja tuntakse üksteist juba ammu, siis oli ammune ka Angelika soov kunagi midagi koos ette võtta. Kogu hästi kulgeva maja ehitamise juures on oluline dialoog ja see toimis siin sada protsenti.
Küll oli veidi selgitamist ja läbirääkimist vallas — nõue oli ehitada hele hoone ja see ei tohtinud olla üleni puidust. Endisele kalurikülale küll üsna omamoodi tingimus, sest võib vaid ette kujutada, mis tooni võtab lehtpuu all asuv heleda ilmega maja aastate pärast. Kuna noored soovisid algselt mustaks värvitud maja, siis oli kompromissiks tumehall ja osaliselt ka krohvitud. Minimaalselt, kuid nõuete järgi.
2200-ruutmeetrine krunt on osa endisest suurest taluvaldusest. Kogu ala täitis võsa, mille sees oli ka üks vana saun. Oma käte ja jõududega sai plats puhtaks tehtud. Pinnas oli paras mülgas, kuid merele avanesid võimsalt inspireerivad vaated. Eelmise omaniku palvel jäeti alles ka kaks tamme, mis praegu maja ees kõrguvad.
Soov oli ehitada puitmaja, kuid sel teemal tekkis vaidlusi ehitajaga, kelle sõnul on meie kliimas õige maja ikka kivist. Tagantjärele on Angelika tänulik sellele, et suutis kõigutamatuks jääda ja nende pere tunneb end uue ehitajaga ehitatud puitmajas mõnusalt. Tegu on elementmajaga, mis on tehtud eriprojektina ja vundamendi rajamisest kuni hoone viimistluseni võttis aega üks aasta. Sisse koliti päev enne jaanipäeva.
Sten-Marki sõnul määravad krundi asukoht ja kuju maja planeeringu. Ühelt poolt piirneb eramu tänavaga, teisel pool saab aga nautida tormist merd ja kauneid loojanguid. Nii on hoone T-kujulise põhiplaaniga, jagunedes mahuliselt kolmeks — tänavapoolse osa moodustavad ühekorruselised lamekatusega mahud, mis liituvad ja kasvavad mere suunas kahekorruseliseks kaldkatusega elamuplokiks. Hoone eluruumide osa on viidud maksimaalselt krundi sügavusse, et avada vaateid merele.
Tänavapoolset eesaeda raamivad autode varjualune ja sissepääs koos saunakompleksiga. Hoone fassaadid järgivad keskset arhitektuurset ideed sulanduda keskkonda. Vertikaalne laudis annab fassaadile ruumilisuse ja rütmi. Materjalina on kasutatud kolme laiusega vertikaalseid värvitud laudu, mille rütmi määrab matemaatiline juhuslikkus. Fassaadide toon on valitud tumehall — see on valitud krundi järgi, kus domineerib tihe, tumeda koorega kõrghaljastus, mis loob varjuderikka ruumi.
Hoone kandekonstruktsioonid, fassaadid, avatäited on valmistatud puidust. Hoone kehand monteeriti tehases valmistatud elementidest.
Kui väljas hakkab silma puit, siis sees on alumise korruse põrand valatud betoonist, mis omakorda on vahatatud ja maaküttesoojus muudab põranda tõeliselt siidiseks. Angelika muigab, et villase sokiga siin naljalt ei jookse.
Kuivamise käigus tekkinud praod betoonis on loomulik ja lisavad ehedust, kuigi Velvo viskas nalja, et tema restauraatorist tädi võiks ikka sinna mingit vuugitäidet panna. Kui jälle tõsiselt rääkida, siis kui üldse kunagi tõesti need praod täita, siis võiks see olla messingu tooni — nagu kuldsed jõekesed. Siit veel korra põige miilimeetrise messingplaadiga kaetud välisukse juurde — nimelt tahtis Angelika kas värvilist või metallist välisust. Ja võitjaks osutus just viimane — on huvitav vaadata, kuidas materjal ajas patineerub ehk kergelt mustjaks tõmbub. Egon lisab, et messing on hea ja sobiv ka mere lähedust arvestades. On ju laevadel ja jahtidel ka mitmeid messingust detaile.
Kogu interjöör on kujundatud napilt, kuid läbimõeldult. Olulisel kohal on praktilisus. Nii on köögimööbel spoonitud ustega, mitte pole värvitud — kuna peres on kaks väikest last, siis ei jõuaks neid sõrmejälgi ustelt kogu aeg pühkida. Ühe ebapraktilise koha Angelika siiski välja toob, kuid see on juba nauding ilumeelele ja selle nimel võib ka natuke rohkem vaeva nüüd olla. Nimelt oli soov, et teisele korrusele viiks betoonist trepp, kuid seda ei saanud teha ning nüüd saab üles kulgeda lumivalgest „trepikojast“. Eks iga paari päeva tagant tuleb alumisi trepiastmeid puhastada, sest lapsele meeldib seal autosid sõidutada, kuid see ei heiduta perenaist. Valgeks värvitud vineer loob lummava meeleolu! Erilisust lisavad elamisse ka kõrged, 2,6-meetrised uksed, mis on visuaalselt sihvakad ja kaunid.
Köögis on kasutatud tiikspooni — soe toon on hallile põrandale tasakaaluks. Angelika kindel soov oli, et köögisaare keskele tuleb vaid kraanikauss — pliit jms leidsid koha seina ääres. Köögimööbel, veel mõned klaaspiirded jms telliti Hektolanist.
Köögisaare tööpind on valatud betoonist ja kaalub 450 kilo, valmistajaks Deconord ehk Sisustusbetoon. Alguses oli mõte, et ehk saab tööpinna ühes tükis kohapeal valmis valada, kuid kindluse mõttes toodi see ikkagi kahes tükis valmiskujul kohale. Angelika toob köögis veel esile eerungis nurkasid — erinevad küljed on kokku pandud 45-kraadise nurga all.
Söögilaua kohal ripub uhke valgusti, mille on vanadest Estoplasti lampidest kokku pannud disainer Tõnis Vellama. Valgusti on tõeline pärl, mis oma vaskse välimusega sobib ideaalselt siia koju ja köögis on talle kaaslaseks vasest segisti.
Esimesele korrusele jääb veel majapidamisruum, garderoob ja saunaosa eraldi küttesüsteemiga, mida annab soovi korral ka välja lülitada ja mitte kütta. Sauna lõpliku valmimiseni läheb veel veidi aega, sauna eesruumis on praegu sisse seatud hoopis kodukontor. Unikaalsete ja inspireerivate vaadetega!
Teisel korrusel on kaks magamistuba ja põrandatel istub valatult kalasabaparkett. Hingematvad vaated avanevad aga vanemate magamistoast ja selle kõrval olevast vannitoast. Mahedalt sumedad toonid magamistoas on justkui loodusest võetud ja harmoneeruvad kaunilt mere toonidega.
Vannitoas on jällegi sisse toodud killuke messingut. Või nagu Angelika ise messingu kasutamise kohta oma kodus ütleb — killuke rosinat.
Märgades ruumides on kasutatud käsitööna valmistatud täistsementplaati, segistid on valitud tavapärase kroomviimistluse asemel hoopis musta viimistlusega. Lastetoas on seitel kasutatud vineeri, mis on osaliselt värvitud.
Maja ette on kavas ehitada ka aed. Lihtsad ja sirge joonega terrassid hoovi pool pakuvad suvel imelisi vaateid. Et põhjaranniku jahe tuul ka suvel lubaks õueelu nautida, siis on plaanitud piirata terrass osaliselt klaasseinaga.
See tumehalli tooni fassaadi ja põhjamaise iseloomuga kodu on puitmaja heaks näiteks.
Fotod: välisvaated Tõnu Tunnel, sisevaated Hendrik Osula
