Kodutekstiilide ABC: millist materjali millisel otstarbel kasutada — plussid ja miinused
Lina on inimkonna vanim tekstiilkiud, mille ajalugu ülatub juba paleoliitikumi. Praeguse Gruusia eelajaloolistelt aladelt Džudžuana koopast on leitud üle 30 000 aasta vanuseid kuivatatud linakiude. Kasvukultuurina on lina kultiveeritud rohkem kui 9000 aastat. Ka koduses keskkonnas on lina üks soositumaid materjale, sest lisaks inimsõbralikkusele on ta ka äärmiselt vastupidav ja kulumiskindel. Suure imamisvõime ja ebemeid mittejätva struktuuriga linane on hingav, antibakteriaalne ja allergiavaba materjal. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Seetõttu on ta hinnatud materjal nii köögi- ja vannitoarätikuteks kui voodipesuks. Talvel hoiab linane voodipesu hästi sooja, suvel aga pakub jahutust. Lina miinuseks on selle kalduvus kortsuda, mille vähendamiseks on seda hakatud segama polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Kui puhas lina talub masinpesul ja triikimisel kõrgeid temperatuure, siis segumaterjale pestakse reeglina madalamatel temperatuuridel.
Foto: Shutterstock
Kanep on ajalooliselt olnud populaarseks materjaliks köie, purjede ja telkide valmistamiseks. Viimatel aastakümnetel on kanep trüginud jõuliselt ka kodutekstiilide hulka. Oma vastupidavuselt ei jää kanep alla linale ja tänu oma kulumiskindluse on ta ideaalne mööblikangas. Sarnaselt linale on kanepikiud seest õõnes ning ei kannata seetõttu pesupulbriga pesemist. Nii kanepist kui ka linast kangaid pese vedela pesuainega.
Siid on mõnusalt kerge materjal, mis mõjub nahale rahustavalt, soojust reguleerivalt ja kuivab ruttu. Kuiva nahatüübiga inimestele soovitatakse siidist padjapüüre, sest erinevalt puuvillast ei ima nad nahast niiskust välja.Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu kosmeetikatööstuses. Erinevalt linast või puuvillast on aga siidi keerulisem hooldada. Et materjal kauem ilus püsiks, soovitatakse siidist kangaid pesta käsitsi. Pesupuber on siidist kangastele kindel surm — seega vali spetsiaalsed õrnatoimelised hooldusvahendid.
Puuvill on lina kõrval üks tuntuimaid taimseid kiude. Puuvillast toodetakse terve rida erinevaid kangaid — sitsi, batisti, flanelli, froteed, teksariiet, sametit jne. Puuvill on nahasõbralik ja hingav materjal ning kindlasti parem valik voodipesuks kui enamik mittehingavaid sünteetilisi kangaid. Puuvilla miinuseks on aga kortsuvus ja mitte eriti suur kulumiskindlus. Materjali kasuks räägib aga kerge hooldatavus — nimelt ei karda kangas ei pesupulbrit ega pesumasinat. Kiud kannatab hästi ka kuuma triikrauda.
Foto: ikea.com
Vill on materjal, mille ajalugu ulatub juba kiviaega, mil kodustati esimesed lambad. Enamasti nimetatakse villaks lamba karvkatet, kuid vill on tegelikkuses igasugune looma pügamisel või kammimisel saadud kiumass. Lisaks lambavillale on levinumad kitse- ja alpakavill, kuid villa saab ka muskusveiselt, vikunjalt, kaamelilt, jäneselt ja ka koeralt. Erinevate loomade villakud on väga erinevate omadustega olenevalt liigist ja elukohast ning on eristatavad nimetuste järgi: kašmiir, angoora ja mohäär. Kui varasemalt kuulusid rasked villased tekid igasse magamistuppa, siis nüüd on vill magamistoas tagaplaanil ja asendunud kergemate sünteetiliste materjalidega. Kuigi villane tekk on raske, on ta siiski ääretult nahasõbralik ja funktsionaalne. Nimelt on villastel voodiriietel nakkus-, põletiku- ja valuvastane funktsioon. Väidetakse, et villased voodiriided sobivad isegi allergikutele ja astmaatikutele. Kõigile ülejäänutele pakuvad need rohkem mugavust — villase teki all ei ole ei liiga külm ega liiga palav. Samuti on villane pleed hea seltsiline jahedateks suveõhtuteks terrassil või külmadeks talvepäevadeks siseruumides. Et vill imab niiskust ja on väga väikese staatilise laenguga, siis ei tõmba ta erinevalt fliisist pleedidest õhust tolmu ligi. Mis puutub villa kodusesse hooldusesse, siis tasub meeles pidada, et õrnemad villad, näiteks kašmiir ei pruugi taluda ka pesumasina villapesuprogramme ning halvemal juhul võib ese pesus kokku tõmbuda. Samuti ei talu vill õli baasil pesupehmendajaid ega loputusvahendeid. Kõige targem on villa pesta käsitsi jahedas vees ja kasutada spetsiaalseid villapesuvahendeid. Villase eseme kuivatamisel tasub appi võtta nipp vanaemade varasalvest — laota villane ese siledale pinnale, mille alla on asetatud kuiv froteerätik. Kui suurem vesi on villast ära kuivanud, riputa ese kuivamisrestile või pesunöörile. Vastasel juhul ohustab villast kangast venimine.
Akrüül on sünteetiline materjal, mis loodi algselt alternatiiviks villale. Suure arengu läbi teinud tehiskiud on nüüdseks jõudnud väga paljude kodutekstiilide koostisesse. Akrüülist valmistatakse muuhulgas pehmeid ja vastupidavaid pleede, tekke ja patju. Akrüülist tekstiil lubab teha peaaegu kõike, millest tekstiili puhul unistada — lisaks vähesele kortsuvusele hülgab ta mustust, on eriliselt vastupidav ja kergesti puhastatav. Teda ei ohusta pesus kokkutõmbumine ega värvide tuhmumine. Materjali miinusteks on sarnaselt teistelegi sünteetlistele kangastele halb hingavus. Odavamad akrüülist või akrüülisegust kangad kipuvad kasutamisel topiliseks muutuma.
Foto: Shutterstock
Atsetaat on üks vanimaid keemilisi tehiskiude. Seda toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest ning välimuselt meenutab kangas siidi. Atsetaat talub hästi päikesevalgust ning seetõttu kasutatakse teda tihti kardinate valmistamiseks. Atsetaadist kanga puudusteks on kortsumine. Vastupidavuselt jääb ta alla siidile, kuid ületab pisut viskoosi omadusi. Atsetaadist kangaste (padjapüürid, laualinad, kardinad) läheduses tasub vältida parfüümide või küünelakkide kasutamist, sest alkoholi ja lahustite mõjul võib kangas sulada. Kuivas õhus on kangal kombeks ka elektriseeruda, mistõttu läheb vaja head antistaatikut. Atsetaadi hoolduse juures on keelatud kanged happed, pleegitusvahendid ja atsetooni sisaldavad plekieemaldusvahendid. Kangas talub õrna pesuprogrammi temperatuuril 30-40° C. Ka triikida tuleks atsetaati võimalikult madalal temperatuuril.
Polüester on sünteetiline kiud ning ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Polüester on üks enam levinud materjale magamistoas — sellest toodetakse nii tekke, patju kui ka voodiriideid. Ka levinud täidismaterjal vatiin sisaldab polüestrit. Materjali suurt populaarsust põhjendab kanga vähene kortsuvus, elastsus ja paljudel juhtudel ka hea vastupidavus. Polüestrist voodiriideid on lihtne hooldada ning ka padjad-tekid on pesumasinas pestavad, tihti ei ole neid vaja isegi triikida. Reeglina vajavad aga polüestrist kangad tihedamat pesu kui naturaalsed materjalid, sest vähehingav materjal põhjustab higistamist ning tõmbab paremini mustust ligi.
Foto: Shutterstock
Polüamiid on keemiline tehiskiud, mille lähteaineks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega. Materjali positiivseteks omadusteks on kergus, vastupidavus ja hea langevus. Polüamiidkiude segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada toote tugevust, kiirendada kuivamist, muuta toodet kergemaks. Väikese niiskusesisalduse tõttu on aga polüamiidist kangad kergesti elektriseeruvad ning kipuvad lisaks ka päikese käes pleekima. Kardinate valikul pea seega silmas, et kangas ei sisaldaks polüamiidi.
LOE LISAKS:
