Restauraator Timo Talvik: 10 nõuannet, mida võiks pehmet mööblit ostes teada
1. Diivani suurus ja selle hindmaine. Tõenäoliselt kõige olulisem on veenduda, et tool, tugitool või diivan mahuksid sinu koju ära. Ülitäpselt võetud mõõdud ja hoolikalt joonistatud skeem võivad olla abiks, kuid unustada ei maksa, et suures müügisaalis tunduvad mööbliesemed kindalt palju väiksemad kui näiteks väikeses linnakorteris.
2. Mööbli funktsionaalsus. Nurgadiivan, diivanvoodi või nende kombinatsioon. Kõik need võimalused tuleb läbi kaaluda. Lisaks mõelda, kas näiteks diivanvoodil magatakse igapäevaselt või pakutakse voodiosal kord aastas külalistele võimalust välja puhata. Kindel on see, et soodsama diivani voodimehanismid pole mõeldud igapäevaseks kasutuseks. Seda infot tasub uurida müüjalt.
Ära ei tasu ka unustada, kes sellel diivanil istuma hakkab või kas vanaisa ja vanaema saavad diivanilt kerge vaevaga püsti. Väga madalad ja sügavad diivanid on mõeldud pigem mõnusaks kerra tõmbamiseks televiisori ees kui sirge seljaga söömiseks ja kohvi serveerimiseks.
3. Pealismaterjal. Ühevärviline, kirju, valge või must — kõik see on ilumeele ja maitse küsimus. Selge see, et kirjult kangalt paistavad plekid vähem välja (kui peaks olema näiteks pisiperet) ning valge diivan määrdub üleüldiselt kiiremini (eriti käetoed).
Diivanit müües võib müüja rääkida terminist martintale ehk pöördenäit — tegemist on kanga kulumisnäiduga. Viimase puhul on kodukasutuses piisav alates 20000-25000 pöördest. Kindlasti on pakutavate materjalide seas olemas kergesti vesipestavaid kangaid, mille kohta tasub küsida müüjalt.
Nahk- ja kunstnahkmööbel. Lihtsalt visuaalse hinnangu järgi on tihti raske öelda, kas tegemist on päris- või kunstnahaga. Kinnitust annab sellest enamasti tootja tähis ja kindlalt on naturaalnahaga kaetud istemööbel märgatavalt kallim. Sageli on kombineeritud lahendusi, kus istealune ja seljatugi on naturaalsest nahast, kuid kõik välisküljed sama värvi ja tüüpi kunstnahast. Selline kombinatsioon aitab hoida mõistlikumat hinnataset.
4. Raami tugevus ja kuidas seda kontrollida. Tihtipeale toimib vana hea tõde — mida raksem asi, seda kvaliteetsem. Testida saab näiteks nii, et proovid diivanit ühest nurgast tõsta, jälgides samal ajal, kui palju diivani raam läbi paindub ja kas teised jalad tõusevad kaasa või on ikka veel põrandal kindlalt kinni. Kui raam paindub tugevalt läbi, siis tasub uurida järgmist meelepärast istemööblit.
5. Lahtised padjad. Hea võimalus isteasendeid sättida ja endale meelepärasemaks muuta. Arvestada tuleks, et lohvakad pehmed padajad kaotavatd ajaga kaubandusliku välimuse ega pole enam nii kohevad ja ümarad kui salongis. Põhjuseks täitekiu osaline vajumine ja see on normaalne tehniline nüanss.
Ka jäigemat tüüpi poroloontäitega patjade puhul tuleb arvestada sellega, et kangas hakkab ajapikku lainetama. Kanga venimisest tekkivast lainetamisest pole pääsu ühelgi suuremal pehmel pinnal.
6. Tõmblukud. Tihtipeale kuule juttu et patjadel peaksid olema lukud, siis saab padjapüüre pesta. Ja siis saab padjapüüre pesta aga eelduseks peab olema kangas pestav. Sellekohase garantii annab ainult vastav tähis, või müüa kinnitus. Vastasel juhul on pärast pesu kas teie padi väga topiline või kolm numbrit väikse.
Tõmbluku panek padja tagaküljele on enamasti tootmistehniline põhjus ja see hõlbustab padja katmist kangaga. Katete pesemise võimalus võib tulla, vastava kanga puhul, boonusena kaasa.
7. Käetoed pole mõeldud istumiseks. Kõik oleme näinud olukordi, kus külaline toetab puusaga diivaninurgale, pahandamine tundub kohatu. Kuid tasub teada, et üldiselt kasutatakse käetugedes ka pehmemaid poroloone, õhemaid karkassimaterjale ja kui seal juhtuvad olema vedrud, siin nende traat on peenem kui istumisel. Lihtsalt tuleb arvestada, et käetugedele istumine võib kaasa tuua soovimatu purunemise või kaob kiiremini mööbli kena välimus.
8. Kas robot-tolmuimeja mahub diivani alt läbi. Pigem viimasel ajal tekkinud teema, kuid siiski sellele tasub mõelda, kui kodus on selline elektrooniline abimees. Lihtsam on arvestada vidinaga mööblisalongis, kui pärast lisada klotsidega kõrgust diivani jalgadele.
9. Põhjaalune kangas. Enamasti ei mõelda sellele, mis on diivani all, kuid korraks tasub ka sinna piiluda. Veel mõned aastad tagasi oli põhjanaabritel kindel veendumus, et mööbli konstruktsioon peab olema põhja alt näha ja selle järgi saab hinnata toote kvaliteeti. Nüüd kaetakse üha enam diivani alused tehnilise kangaga. Sellel võib olla kaks põhjust — kas on tegemist tolmukattega või püütakse peita töö kvaliteeti. Kui põhjaalune on kaetud, tasuks teha eelpool mainitud tõstetest.
10. Igapäevases kasutuse nõuanne. Vahetage diivanipatjade ja võimalusel diivani enda asukohta. Harjumus istuda vaid ühes nurgas võib aastate pärast tuua kaasa just ühe koha märgatava kulumise mööblil.
Kaubanduses pakutavale julgen soovitada ka kodumaiseid väikefirmasid. Nad on valmis täitma teie erilisemaid soove, kasvõi mõõtude osas. Ka hinnatase ei pruugi olla väga erinev võrreldes poes pakutavate kallimate esemetega. Küsida tasub kindlasti!
SAMAL TEEMAL: Restauraator Timo Talvik: 10 tähelepanekut, mida võiks teada enne pehme mööbli restaureerimist
