Restauraator Timo Talvik: 10 tähelepanekut, mida võiks teada enne pehme mööbli restaureerimist
Igaühel meist on kodus, vanematekodus või suvilas vanu mööbliesemeid, mis üle elanud aastakümneid ja arhailisematel asjadel vanust üle sajagi. Tihtipeale on mõni asi nii armas, et tekib tahtmine see korda seada — et kestaks veel. Lihtsama puitmööbli restaureerimisega saab hea tahtmise korral hakkama igaüks, aga pehme mööbli puhul see nii lihtne pole. Sadulsepp ja mööbli restauraator Timo Talvik (Omit) jagab nõuandeid!
1. Esmalt on soovituslik hinnata istemööbli vanusele ja vajaminevate tööde hulgale. Kui kõnealune mööbel on leitud mõnest vanakraamipoest, siis tasub abi paluda müüjalt, kuid sealjuures ärge unustage, mis on nende peamine soov — müüa see toode. Kui leiate aga eseme vanavanemate juurest või kuskilt kuuri alt, on abi kindlasti asjatundja arvamusest. Mõlemal juhul oleks esimese liigtusena teha diivanist või toolist paar pilti — üldvaade, mõni katkisem koht ja kui võimalik, siis ka põhja alt. Esmase info saab asjatundja juba pildilt kätte ja kui jääb õhku küsimusi, tuleb sadulsepal ese ise üle vaadata ja kindlasti katsuda (käed on parimad vahendud hindamaks polstri seisundit). Esmase hinnangu põhjal koorub välja vajaminevate tööde hulk ja vajadus. Kahjuks pole välistatud ka hilisemad peitu jäänud vigade avastamine, kuid nende ennetamine ongi sadulsepa pädevus ja professionaalsus.
2. Kui vahetamist vajab vaid pealiskangas, siis eemaldab sadulsepp vana kanga ja kõik muu, mis vajalik (demonteerib, võtab ära tagaseljapapi jne). Tõenäoliselt vahetab välja ka kangaaluse vati või vatiinikihi, kuid polstrit ennast ei puuduta.
Kui töö vajab keerukaid õmblusi, siis on selleks vaja teha šabloonid. Keerukamate asjade puhul õmmeldakse vajadusel prototüüp. See tähendab, et ette tuleb võtta peaaegu kõik tööd, mis on kunagi läbi teinud selle mudeli välja mõelnud tootearendusmeister.
Seejärel on tööde järjekorras kanga lõikus, muidugi kõikide tehniliste tingimustega arvestades — mis pidi jookseb karva suund, kuhu jääb lõpuks mööblil nähtav kangamuster ja et kõik detailid oleks õiget pidi. Kõik see tagab hea väljanägemisega tulemuse. Seejärel lõikus, õmblus ja pealistamine ning monteerimine.
3. Kui tegemist on kaasaegsema mööbliga, kuid vajab siiski polstriga tegelemist? Juba kümme ja rohkem aastat vanad mööbliesemed võivad vajada polstri kohendamist või asendamist. Kõigele eelmises punktis kirjeldatule eemaldatakse polster ja asendatakse see sobiva porolooniga. Poroloone on väga erineva tugevuse ja omadustega. Siin saab julgesti esitada sadulsepale erisoove (tugevamat, pehmemat vms). Ka porolooni paigaldamiseg kaasnevad omad tehnilised nipid, et diivan pärast korralikult ja mugavalt toimiks.
4. Kui tegemist on vintage-mööbliga ehk 1950.-1960. aastate pärandiga? Polster on tihtipeale kombinatsioon masinpunutud vedrudest ja selle katteks olevast laastudest, takumatist, vatist, hilisematel asjadel ka poroloonist. Siinkohal tasub teada, et spetsiaalselt sellele mööbliesemele sobivat vedruplokki pole võimalik enam saada. Siin tuleb mängu sadulsepa loovus ja profetsionaalsus, millist vastupidavat lahendust ta teile pakub. Parematel juhtudel võib säilitada olemasolev konsktruktsioon või see korrektselt taastada.
5. Kui tegemist on antiikpolstriga, siis mis sellega kaasneda võib? Antiikplostri all pean silmas püstvedrusid, mererohtu, kotiriiet ja kõike, mis sisuga kaasneb. Levinumateks näideteks saab Eestis pidada tigudiivaneid või raadio-toole.
Palju küsitakse, kas oleks võimalik välja vahetada üks katkine vedru või natuke altpoolt toetada. Ühene vastus oleks sellele ei. Tegemist on ühtse ja keeruka polstrisüsteemiga, mis valmib kümnete etappide kaupa. Kogu selle käsitöö eeliseks on kestvus. Mõistliku kasutuse juures võiks kesta istepolster kaks pealiskangast ja seljatugi kolme pealiskangapaneku ehk -vahetuse. Kõige selle eelduseks on heaperemehelik kasutus ja professionaalselt valistatud polster. Tegemist on kuluka käsitööga, kuid õnneks leidub inimesi, kes oskavad seda hinnata ja teavad selle väärtust.
6. Vähetähtis pole raam ja selle korrasolek. Raamile tugineb ja kinnitub kõik ülejäänud. Võib olla olukordi, kus raami korrastamine pole võimalik ilma polstri osalise või täeiliku eemaldamiseta. Purunenud puitraam võib osutuda palju suuremaks probleemiks, kui lihtsalt pealisriide vahetus. Kõiks sõltub muidugi mööbli eripärast.
7. Nähtavad puitosad ja nende restaureerimie. Lisaks kanga all olevale raamile on vanemal mööblil nähtavad puitosad, mis vajavad korrastamist. Nähtavate puitosade restaureerimist on kõige lihtsam teha, kui istemööblil puudub polster, kuid võib saada ka osalise polstri katmisega töö tehtud. Kindlasti aga mitte siis, kui istemööblil on peale pandud juba pealiskangas.
8. Kanga valimine. Siin punktis jääb lõplik sõna eseme omanikule, kuid hea sadulsepa kohustus on soovitada, eriti antiikmööbli puhul, stiilile sobivat ja ajastukohase välimusega kangast. Viimane tagab ühtse tulemuse, arvestades raami kuju ja ajastut.
9. Suurus, mugavus, otstarve. Vanemat ja ka uuemat mööblit on väga erinevas suuruses ja stiilis. Kindlalt tasub mõelda, kas just sellest saab teie sisekujunduse kandev disainielement või pigem praktiline tarbeese. Näiteks kõrgema istumisega juugendstiilis diivan sobib pigem kohvilaua taha kui lösutamiseks teleri ette. Efektne sügavale tõmmatud nööpidega tugitool on ilus ja tore kaaslane raamatut lugedes, kuid mitte kõige mugavam koht tukastamiseks.
10. Taaskasutuse eelis. Kindlasti pooldan säästvat mõtteviisi ja mitte minna poodi koheselt uut asja ostma. Kuid meeles tasub pidada, et igasugune väiketöökoja eritöö ja spetjalisti panus mööblisse eeldab teadmisi ja väga erinevaid oskusi ning aega. Tugitoolid ja diivanid võivad olla küll väliselt sarnased, kuid sisult ning tehniliste lahenduste poolest väga erinevad. Siinkohal tulebki mängu sadulsepa professionaalsus ja leidlikkus.
