Mereäärses majas olgu avarust, valgust ja vaateid
Kotovi hinnangul võiksid nii arhitektid kui ka arendajad merepiirkonda ehitades tuua esile selle, mida ümbrus hoonele juurde annab ja leida kontseptsioon, mis seda toetab ning esile toob. Raivo Kotovi sõnul vaatavad kinnisvara ostjad üha enam, et hoone ei oleks järjekordne iseloomutu karp, vaid midagi, mis tekitaks emotsiooni ning mis linnapildis erilisena mõjuks. “Otsisime visiooni, mis toetuks ühele kindlale ideele — et sellest ei tuleks kirju, detailiderohke või hajus maja, vaid eristuv ja eksklusiivne hoone, mille väärtus ajas kasvaks,” tõi Kotov esile LAEVa arhitektuurse kontseptsiooni põhimõtted.
Arhitekt Kotov ütleb, et näiteks LAEVa puhul olid algusest peale soov maksimaalselt võimendada unikaalset asukohta ja selle vaateid, seetõttu keskenduti avarusele, valgusküllasusele ja vaadete tagamisele. Samad põhimõtted võiksid kehtida igasuguse mereäärse hoone puhul. Seetõttu võiksid merepiirkondades olla laed tavapärasest kõrgemad ja toad laiemad, mis lisab ruumidele õhulisust ja avarust ning võimaldab neid paremini planeerida. LAEVa korterite laed on tavalised kõrgemad kogu majas, kuid näiteks aatriumides ulatuvad need isegi 6 meetrini.
Vaadete tagamisel on ära kasutatud ka vannitoad, saunad, garderoobid ja esikud, millest paljudest avaneb merevaade. Raivo Kotov ütleb, et kaunite vaadete põlistamiseks ja avaruse rõhutamiseks kasutab ta läbivalt puhtaid, selgeid ja kesksete raamideta suuri klaaspindu. Samuti vajab merepiirkondade arhitektuuris tähelepanu, et hoonete rõdudel ja terrassidel oleks ka väikese tuulega mõnus olla. LAEVa puhul kavandas Kotov selleks täisklaasist 1,40 m kõrged piirded, et tagada tuulekaitse, kuid säilitada seejuures vaated ümbritsevale. Ka tõdeb Kotov, et maja välisfassaad võiks merepiirkonna hoonetes olla pigem hele ja õhuline ning sellele võib dünaamilisust anda erinevate detialidega.