Naine ehitab kodu — funkmaja asemel kerkis puitmaja
Heleri: “Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tegelikult majaehitus ei olnudki üldse plaanis. Otsisin pisemat majakest, aga ei jäänud ühtegi silma. Müügisolevad olid kas liiga suured, nelja magasmistoaga hiiglased või buumiaja karkass-kipsehitised. Millegi vana ülesklopsijana ma ka ennast ei näinud.
Niisiis alustasin krundi otsinguga. Olin mõelnud, et soovin valget kandilist funkmaja. Kui aga oma krundi lõpuks leidsin ja siin esimesel suvel võsapuhastustöid tegin, siis tundsin, et siia sobib teistsugune kodu, kui algselt mõeldud mõte.
See, et ma Finnlogiga just käed lõin, oli paljuski sealsete töötajate “suhtumise süü“ — omavaheline klapp ja mõistmine olid meil paigas. Olin ise nii projekti eestvedaja kui ka järelevalvaja ja arvan, et ega ma neile just lihtne klient ei olnud, kuid jõudsime kõikide minu soovidega kompromissideni probleemideta. Ehitajate tandemiga vedas mul samuti väga-väga.
Palkmaja juures on ainult head omadused, ei tule mõttesse ühtegi halba. Üks faktor, miks just palkmaja, oli see, et mulle tundus selle siseviimistlemine lihtsam lahendus. Ei mingit karkassiga jamamist. Naljaga pooleks oli teine faktor see, et vanaema ja ema pärandatud männimetsast ei osanud kivimaja kuidagi ehitada. Olgugi, et maja on nüüd hoopis kuusepalgist. Tegu on eriprojektiga ja kuna krunt on pärist suur, siis otsustasin ühekorruselise maja kasuks.
Peale tööpäevi kiirustasin linnast koju, prožektorid põlema, pintsel või akutrell kätte ja nii poole ööni. Tüdimust ei tundnud kordagi, isetegemise tahe oli tohutu.
Sisearhitektiks-kujundajaks tuli ise olla. Ka suure osa mööblist valmistasin oma kätega. Nii valmis kõik õiges toonis ja suuruses. Kodu sisekujundus selgus ja sündis sammhaaval. Lõpptulemus ei olnud peas veel valmis küpsenud, lihtsalt ühe asja valmistamine-viimistlemine viis järgmiseni jne.
Kevadeks olid värvi- ja tapeetimistööd tehtud ja algasid aiatööd. Majja sai sisse kolitud siis, kui betoonpõrand oli valmis ja siseseinad krohvitud. Siit nokitsesin ise edasi. Esimeseks valitud värviks sai rohekas-hallikas-hõbedane toon. Nimetan seda põdrasambla tooniks. Hõbedane, veidi helkiv ja valgusekäes mängiv värv lisas juurde ruumikust ning põnevust. Hommikuvalguses on ühte tooni, päevavalguses teist.
Soovisin, et magamsitoad jääksid jahedasse põhja-ida suunda ning saunaosa koos talveaia ja terrassiga õhtupäikese poole. Samuti soovisin avatud katuslaega elutuba-kööki, mis on kahe tsooni keskel risti läbi maja. Finnlogi projekteerija joonistas minu mõtted paberile ja praeguseks, kui olen siin sees elanud kaks ja pool aastat, ei ole olnud ühtegi soovi ega põhjust majas midagi muuta.
Vaata ka Aasta tehasemaja 2016 premeeritud maju — siia mahuvad nii eramud, ühiskondlikud ehitised kui ka maailma kõrgeim korrusmaja.
