HEA TEADA: Millest sõltub palkmaja hind
Läbi aegade Eestis armastatud palkmajade puhul huvitab sageli inimest esmalt palkmaja hind. Toome mõned näited sellest, kuidas kliendina majatootjalt esimest hinnapakkumist küsida ja mida arvestada tootjalt päringu tegemisel. Kui palju maksab siis keskmise suurusega maja?
Viimane võib olenevalt projektist oluliselt varieeruda. Nagu ka teiste majade puhul, saab hinna kujunemisel määravaks soovitud hoone suurus, kasutatav tehnoloogia, funktsionaalsus, soojustus, arhitektuur jms. Seega on majatootjal raske potentsiaalsele kliendile tema soove täpsustamata
ligikaudset hinda välja hõigata.
Enamik palkmajatootjatest arvutab hoone komplekti hinna täpse materjalikulu alusel. Sellele lisanduvad vastavalt kliendi vajadustele erinevad teenused, näiteks projekteerimine, ehitustööd ja transport.
Harilikult kehtib tendents — mida suurem on maja pindala, seda odavam on maja ruutmeetri hind. Samas ei saa viimast kindlalt väita, sest näiteks kui suures majas on palju väikseid ruume ehk ka palju vaheseinu, siis reegel kindlasti ei kehti. Vettpidavam on väide, et kahekorruselised majad on põrandapinna ruutmeetrite võrdluses odavamad ühekorruselistest majadest. Rolli mängivad hinnakeskmise kujundamisel ka näiteks rõdud ja terrassid ning tõik, kas need on katusega kaetud või mitte.
Järgnevalt mõned näited, millist infot kliendina hinnapäringu saamiseks palkmajatootjatele edastada. Kõige olulisem on esmalt lahti kirjeldada oma vajadused ja soovid planeeritava palkhoonega.
Mis mõjutab palkmaja hinda?
- Suurus — Maja hinna arvutamisel mängib suurus kõige olulisemat rolli. Sõnapaar „keskmise suurusega“ ei ole kindlasti hinnakujundamisel tootjale marginaaliks. Seega tuleb ligikaudse hinnapakkumise saamiseks informeerida tootjat kavandatud maja pindalast ja korruselisusest. Juhul kui kliendil on vastavalt soovidele tootjaprofiilist välja valitud ligilähedaselt sarnane majaprojekt või koostatud oma eskiislahendus, siis on see heaks aluseks esmase hinna kalkuleerimisel. Küll aga pole eelkirjeldatu puudumine probleemiks, sest enamik Eesti palkmajatootjatest on võimelised koostama majaprojekti koostöös kliendi kirjeldusega alates nullist kuni viimase lihvini.
- Funktsionaalsus – Oluline on tootjat informeerida hoone põhilisest kasutusalast ja vastama küsimusele, kas maja kasutamine on hooajaline või aastaringne. Elumaja projekteerimisel või projekti valikul on majatootjal vajalik teada mitu magamistuba hoonesse tuleb ja kas majas on näiteks ka saun.
- Tüüp ja tehnoloogia — Palkmajad jagunevad masintoodetud palkmajadeks ja käsitööna valmistatud palkmajadeks. Esmalt tuleb leida endale sobiv majatüüp, misjärel saab suunduda päringutega konkreetse majatootja poole. Palkmajad erinevad teineteisest ka kasutatava palgiprofiili ja tootmistehnoloogia poolest. Kasutatakse nii ümar- kui ka nelikantpalki. Tavaliselt jäävad liimpuitpalkidest elumajad pisut kallimasse hinnaklassi kui ka naturaalsest palgist majad, sest liimpuidu tootmiseks kuluv ressurss on suurem. Seega on hinnakujunemisel oluliseks teguriks ka soovitud maja seinapalgi valik ning lisaks erinevad seina soojustamise lahendused.
- Asukoht ja transport — Eesti professionaalsed puitmajatootjad toodavad majakomponendid oma tehastes valmis, mistõttu on vaja need pärast valmimist kliendi objektile transportida. Tarnehinna saamiseks tuleb tootjat teavitada planeeritava ehitise asukohast, sellele juurdepääsust ja võimalikest asukohaga seotud eripäradest. Eripärad transportimisel võivad mõjutada ka majadetailide komplekteerimise viisi.
- Hea projekt koostöös arhitektiga — Oma majaidee teostamiseks on oluline kaasata protsessi lisaks majatootjale ka arhitekt. Arhitekti kaasates valmib tootja ja arhitekti koostöös hästi läbimõeldud projekt, mille alusel soovitud maja kvaliteetselt toodetakse. Kulu projekti koostamisele ja koostööle arhitektiga on küllaltki raske märkida. Juhul kui kasutada palkmajade tootmisega tegelevas firmas töötava arhitekti teenuseid, siis tavaliselt arvutab tootja loodava projekti hinna välja planeeritava maja põhiparameetrite järgi.
Kindlasti ei pea kõigis eelnimetatud punktides üksi vajalikku eeltööd läbima, selles aitab tootja hea meelega. Siiski tuleb tõdeda, et professionaalsete tootjate tööks ei ole majadele hinnapakkumiste väljastamine, vaid soov kliendi poolt soovitud palkmaju toota — maju, millel on oma hind ja väärtus.
Teine temaatika on tüüplahenduste müük, mille puhul on maja hind selgelt määratud. Tootja seisukohalt on igal juhul lihtsam müüa standardmaja lahendusi, millele on seonduvad arvutused juba tehtud, mida saab toota ka lattu ning seda detaili-, mitte ainult projektipõhiselt.
Lisaks on tootjale komplekti omahind väiksem, materjalikulu ja tootmist saab paremini optimeerida ning tarnijalt saab standardtooteid odavamalt osta. Tüüplahendusega majakomplekt valmib kindlasti tunduvalt kiiremini kui individuaalselt toodetav komplekt.
Individuaalprojektide tootjad pühenduvad aga detailidele, personaalsele ja kliendikesksele lähenemisele ja toote visuaalsele täiuslikkusele. Seetõttu on ka tootmisprotsess standardtoodetega võrreldes aeglasem ja hind kujuneb erilahendustele vastavalt.
Kokkuvõtteks saab hubase ja kvaliteetse palkmaja tootmine alguse heast projektist, milles puitmajatootja koostöös professionaalse arhitektiga kuulab ära kliendi vajadused ja soovid. Vajadused on aegade jooksul ikka erinevad olnud, seetõttu jätkub turgu nii standard- kui ka
erilahendustega majadele. Eesti tootjaid tasub hinnata eeskätt just personaalse lähenemise poolest, milles palkmaja hind võib osutuda pisut kõrgemaks, kuid tulemuseks on kindlasti originaalne maja.
Autorid: Triin Ahonen ja Mari Loorman
