Noore pere kodu, mis pakub üllatusi ja avastamisrõõmu
Olete teretulnud meie väiksesse koju, ütleb pereema Maiken Meriste-Laun nii rõõmsalt, nagu oleks ta meid ammu oodanud. Meie tee kulgeb väikesesse Keava alevikku Raplamaal. Maikeni ja tema pere kodu asub vaiksel kõrvaltänaval.
Maiken ja tema abikaasa Henry kolisid pealinnast Raplamaale juba üheksa aastat tagasi, kui sündis tütar May Heleen. Poole sellest ajast elasid nad Raplas korteris, teise poole aga juba oma majas. Rapla kasuks langes liisk just seetõttu, et siin linnas elavad Maikeni isapoolsed sugulased. Ka pealinna on siit lühike tee.
Unistus oma majast
Juba korteris elades unistas Maiken oma majast. Ta uskus, et see unistus kindlasti täitub ja vaikselt hakkas maja “sisustama”. Ostis vanakraamipoodidest ja kaltsukatest mööblit, tekstiile, nõusid, korve, jms. Õrn ja romantiline maalähedane stiil, vana ja veidi kulunud ehk Shabby Chic, nagu seda nimetatakse, võlus juba toona Maikenit väga.
Tol ajal see stiil Eestis veel väga populaarne polnudki, seda võis vaid välismaistes sisustusajakirjades näha.
“Mina leidsin omi asju õigel ajal ja soodsalt. Enam nii odavalt neid naljalt ei leia, sest taaskasutus ja Skandinaavia stiil on hinnas,” nendib perenaine.
“Varem nägi maja välja vana ja väsinud kollaseks võõbatud onn,” meenutab Maiken. Nad muutsid algset tubade planeeringut täielikult. Alumine korrus, kus kunagi olid väikesed toauberikud ja palju uksi, on nüüd avatud planeeringuga. Ülemine korrus on Henry ema päralt, all elab noorpere.
Maikeni sõnul oli majja kolimisega kiire — aega oli vaid üks kuu! Poeg Oliver (5) oli pisike ja nii tuli maja seest kiiresti elamiskõlblikuks ehitada. Sestap eelistatigi nn euroremonti. See võttis kahtlemata vähem aega, kui oleks kulunud vana maja põhjalikuks renoveerimiseks.
“Alguses oli kõik väga euro. Poeg oli kaheksakuune ja me elasime kõik ühes toas. Alumisel korrusel tuli võtta kõik põrandad üles ja tööd oli palju rohkem, kui plaanisime. Samas oli see tore aeg ja ma võtaksin selle iga kell uuesti ette,” naerab Maiken.
Ehitus, planeerimine, värvimine, sisustamine, disainimine — kõik see on teema, mis paneb Maikeni silmad särama. Tema loomuses on kogu aeg midagi nuputada, tuunida, mööblit ringi tõsta, kardinaid ja tekstiile vahetada jne.
Igatahes on pintslid ja värvid kööginurgas ootevalmis. “Mööbli tuunimine on minu hobi, olen käinud väga paljudel koolitustel, viimati osalesin akende ja uste restaureerimise kursusel,” räägib Maiken.
Rahutu hing
Maikeni pere on harjunud, et emal on rahutu hing ja nende kodu on pidevas muutumises, aeg-ajalt võib ees oodata ka üllatusi. “Mees on öelnud, et see pole mingi ime, kui tulen õhtul koju ja diivanit pole enam. Või kapp, mis eile veel teleri all oli, on tänaseks leidnud juba uue omaniku,” räägib Maiken. Nimelt võttis Maiken kätte ja lõi enda mööblituunimise brändi — Vintage memories by Maiken — ning pakub ilusat mööblit ka teistele kodu- või korteriomanikele. Ta teeb lisaks ka tellimustöid, värvib vastavalt ostja soovile mööblitüki, paneb ustele või sahtlitele pildiülekandetehnikas pilte või kaunistusi ja lõpuks viimistleb.
Nagu paljud teisedki käsitöölised, on ta vaimustunud kriidivärvidest, millega saab värvida kas või nõukaaegset lakitud sektsioonkappi, metalli või suisa riiet.
Tubades ja köögis ringi vaadates on näha, et pole kohta, kuhu Maiken ei oleks kätt külge pannud. Oma lugu on näiteks köögi istumispingil. See on tema sõnul XX sajandist pärit pink, mis oli värvitud koledaks lillaks. Maiken ostis selle interneti kaudu. Müüja väitel oli see väga heas korras, kuid kui kuller mööblitüki koju tõi, oli ahastus suur. Selgus, et pink oli aasta aega õues seisnud ja täiesti ära pehkinud.
Maiken tegi ise uued lauad, pani uued kotiriidest katted ja lõi iluneetidega kinni. “See on asi, mida ma pole raatsinud välja vahetada,” ütleb Maiken. Ka köögilaud on ise parandatud ja värvitud. Lauajalgadele tuli panna lisakõrgust, algselt pruun laud sai Maikeni pintseldamisega mõistagi valgeks.
Elutoa telerialune kapp on ka perenaise enda disainitud. “See on üks geniaalne kapp! Ja mul on kuidagi vedanud, et olen just selliseid kummuteid leidnud neli tükki — üks ootab veel kuuri all värvimist ja uut omanikku.”
Elutoa kardinad on tema lemmikud. Ikeast ostetud kardinad vahetas ta välja kaltsukast leitud valgete romantiliste aknakatetega. Need maksid 2 eurot ja 50 senti!
“Olen kaltsukahai! Käin kogu aeg mööblit ja nipsasju otsimas — et kodu oleks teistmoodi,” lausub Maiken.
Kõige kallimad sisustustarvikud on tapeedid, nende pealt Maiken kokku ei hoia. “Mulle tohutult meeldivad Mustri salongi tapeedid — neist ei tüdine ära ka!”
Esiku sisustus 20 euroga
Kui tapeet ja laelühter välja arvata, läks Maikeni esiku sisustus maksma vaid 20 eurot.
“Selle lainelise riidekapi ostsin tuttavalt 11 euroga, väiksemad kapid maksid 5 eurot, need kapid sain paari euroga ja need samuti kahe euroga. Vanaisa käest sain põdrasarved ja värvisin need valgeks,” loetleb Maiken. Realiseerimiskeskusest ostsin võtmekapi 3 euroga. Juba siis, kui esikut paberile kavandati, joonistas Maiken laevalgustiks lühtri. “Mulle öeldi küll, et lagi on madal ja lühter ikka ei sobi sinna, aga mina ei andnud alla — nüüd on lühter olemas ja probleemi ei ole ka — sellest käiakse mööda!” naerab ta.
“Alati vaatan ajakirju ja imestan, et millised kodud inimestel on! Meil on ju nii väike kodu ja mis siin pildistada on,” ütleb Maiken. “Mulle meeldib, et kõik on siin ise tehtud ja ise sätitud.”
Unistused ei lase Maikenil ka praegu rahus olla. Nüüd rändavad ta mõtted eheda ja tõelise vana talumaja poole.
“Väga tahaks palkmaja, aga see mõte natuke ikka hirmutab ka. Tuttavate kogemustest tean, et seal võib olla palkidega probleeme, ja tööd, mis ees ootavad, on palju tõsisemad.”
Majamüügi kuulutusi on Maiken ja Henry jälginud ning suvel oligi üks sobilik silmapiiril. Seetõttu panid nad oma maja müüki. Ostjad ei lasknud end kaua oodata.
“Ühed nooremapoolsed inimesed tulid meie kodu vaatama ja lõpuks küsisid: millal te välja saate kolida, me ostaks koos sisustusega! Aga selleks ma kohe üldse valmis ei olnud, sest millest ma siis oleksin valmis loobuma? Väga raske! Pealegi ütlesid tuttavad ka, et miks sa müüd, kui sul hakkab just valmis saama! Ma ei tea, miks ma nii rahutu olen, aga ma ei saa sinna mitte midagi teha,” räägib Maiken.
Majavalvur Delma tassib vahepeal pessa ühe pereliikme sussi, justkui andes mõista, et temal pole küll mingit plaani siit ilusast kodust välja kolida.
Maikeni soovitused kodu sisustamiseks:
- Kui oled kodu üldilmest tüdinenud, on kõige lihtsam viis vahetada tapeeti. Uus tapeet annab ruumile hoopis teise ilme ja nii saab ka stiili kergelt muuta.
- Vaheta kardinaid, ja tuba saab sootuks teise ilme.
- Kui teile tundub, et mõni mööbliese enam kuidagi ei sobi või olete sellest tüdinenud, ärge visake seda minema! Kōike on võimalik tuunida ja disainida.
- Ainuüksi kapiuste või kummutisahtli käepidemete vahetamine annab palju juurde. “Minul endal on kaasaegne köögimööbel, aga panime sellele Skandinaavia stiilis käepidemed – kohe teine ilme! Kui magamistuppa ostsime uue voodipeatsi, ei sobinud vana öökapp enam sellega kokku. Mina värvisin endise pruuni kapi ära!
- Maiken leidis kuurist vanad kastid. Ta tegi kartulikastist mänguasjakasti ja istutuskastist kandikud.
- Lugu ilmus Maakodu märtsinumbris. Osta aprillinumber poest või telli ajakiri SIIT.
