Eramu katlaruumi tuleohutusnõudeid tuleb järgida juba eelprojekti tehes

Vale materjal või lubatust väiksem ruum saavad takistuseks siis, kui majale on vaja taotleda kasutusluba. Suurim probleem eramute küttesüsteemide tuleohutuses on seotud korstnatega, ütleb päästeameti Põhja päästekeskuse ehitusliku tuleohutusvaldkonna peainspektor Vassil Hartšuk.

Suurim probleem eramute küttesüsteemide tuleohutuses on seotud korstnatega, ütleb päästeameti Põhja päästekeskuse ehitusliku tuleohutusvaldkonna peainspektor Vassil Hartšuk.

„Katlaruumid ja küttesüsteemid üldiselt enamasti vastavad nõuetele, kui korstnad välja jätta. Viimased kas on jäänud isoleerimata või on selleks kasutatud vale villa. Tihti ei olegi võimalik tõendada, millise villaga korstnaid isoleeriti,” loetleb peainspektor.

Kui eramus on maaküte või köetakse õhu ja veega, pole tuleohutusega probleemi. Ka elektrikolletega on lugu üsna kindel. Kõrgendatud risk inimeste elule ja maisele varale on majas siis, kui majas on küttekolle tahkekütuse või õli jaoks, ka gaasikatel.

Seda, et katlaruumi seinte konstruktsioonide tulepüsivus on kindlalt määratud — nõuetele vastavad kips, kivi, betoon –, reeglina teatakse. Harva eksitakse ka tulepüsiva, väljapoole avaneva metallukse nõude vastu. Kuid seda, et laes on tulekindel Gyproc, katlaruumi minevate torude avades on tulekindel vaht, puitehitise katlaruumi seinad on tulekindlast fiboplokist jne, väga sageli päästeameti inspektorile tõendada ei suudeta — just vanemate hoonete puhul saab see takistuseks.

„Probleem on majadega, mida hakati nii kümne aasta eest ehitama, siis jäi asi pooleli, nüüd võeti lõpetamine ette ja on vaja maja vastu võtta. Või siis ehitati maja valmis ja alles nüüd hakatakse kasutusluba taotlema — vahepeal on aga normid muutunud,” ütleb Hartšuk.

Väikeelamutele tehakse tema kogemustel suhteliselt harva põhjalikke projekte. Kuid eelprojekte siiski tehakse neilegi ja see on koht, kus tuleb lähtuda kehtestatud nõuetest (ka tuleohutusele), et hiljem majale üldse kasutusluba saada. Tuleohutusosa on ehitusprojektis kohustuslik ning selle vastavust valminud ehitusele kontrollib päästeamet.

Vaja on vastavusdeklaratsioone

Projekti tuleohutusosale tuleb lisada katlaruumi ehitusel kasutatavate materjalide (ja ka küttesüsteemi osade) vastavusdeklaratsioonid, need paneb kaasa tootja.

Katlaruumi ruutmeetrid pole normiga määratud, küll aga seinte kaugus katlast, mis on paika pandud katla tootja poolt — kõik ostuga kaasa antud dokumendid jm paberid tuleb päästeameti reidi jaoks alles hoida.

See, kas majas peab katlaruum asuma eraldi sektsioonis, oleneb katla võimsusest — alla 25 kW katel nii karmi eraldust ei vaja, põhimõtteliselt võib küttekolde igale poole paigutada. Kuid näiteks 27 kW õlikatel vajab juba täiesti eraldi ruumi. Otse õue katlaruumist (lisa)väljapääsu ei nõuta, kuid halba see kindlasti ei tee. „Kindlalt on määratud see, et gaasikatel ei tohi olla keldris. Gaasikatel peab reeglina asuma välimise seina ääres, palkpinnal — keldris pole see võimalik,” selgitab tuleohutusvaldkonna peainspektor.

Standardi järgi võib kütteseadmega ühes ruumis hoida 3000 liitrit kütteõli või 0,5 ruummeetrit tahket kütust. Küttematerjali kauguse puhul katlast lähtub päästeamet standardist või tootja poolsetest juhenditest. Tulekustuti ja suitsuandur pole katlaruumis kohustuslikud.

Nõuded on ranged

Ehitusprojekti tuleohutusosa peab sisaldama küttesüsteemi tuleohutuse tagamise kirjeldust. Kirjas peab olema:

• kütteruumi asukoht hoones; kütteseadmete ja suitsulõõride asukoht ja arv; kütteseadme võimsus kW; küttematerjali liik; kütuse kogus hoiukohas;
• kirjeldus kütteseadme, korstna ja puhastusluukide ehituslikest tuleohutuspõhimõtetest; katlaruumi vajalik paiskpinna arvutus/suurus; kirjeldus juurdepääsust korstna teenindamiseks; nõuete loetelu, mille kohaselt projekteeritakse ning tagatakse küttesüsteemi ohutus.

Päästeamet kontrollib kasutusloa komisjonis ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Lisaks hoone ülevaatusele tuleb päästeameti esindajale esitada:

• päästeasutuse heakskiiduga ehitusprojekt; ehitustööde päevik; elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus; kandekonstruktsioonide tulepüsivuse tõendamine; tuletõkkesektsioonide tulepüsivuse tõendamine;
• tuletõrjeveevarustuse olemasolu tõendamine; küttesüsteemi komponentide (kütteseade, korsten, müürikivid) vastavusdeklaratsioonid; küttesüsteemi teostusjoonised (nt korstna teostus, kamina paigaldus vms); küttesüsteemi kasutamis- ja hooldusjuhend.

Küttesüsteemi komponentide vastavusdeklaratsioonid saab tootjalt või edasimüüjalt. Vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma eestikeelne teave tootja või tema nimel tegutseva volitatud esindaja nime ja aadressiga; andmed ehitustoote kirjeldamiseks, nagu näiteks toote nimetus, tüüp, klassifikatsioon ja kasutusala; viited nõuetele, millele ehitustoode vastab; eritingimused ehitustoote kasutamisel; tunnustatud asutuse nimi ja aadress, kui vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aluseks on ehitustoote vastavussertifikaat, tootmisohje sertifikaat või katseprotokoll; vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja nimi ja ametikoht; vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht; vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja allkiri.

Allikas: www.paasteamet.ee