Lisaks eelnimetatud naaberriikidele on Eesti kinnisvaraturul aktiivsemalt esindatud ka Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja USA kodanikud, kelle tehingute osakaal jääb vahemikku 3-6%.

2015. aastal moodustasid kõikidest kinnisvara omandajatest välisriikide residendid 2,1%, mis on viimaste aastate madalaim tase. Pärast majanduslangust oli välismaalaste osakaal Eesti turul suurim 2010. aastal, moodustades kogutehingutest 4,5%. Nimetatud aastal, võrreldes sellele eelnenud aastaga, ligikaudu kahekordistus soomlastest kinnisvaraostjate hulk – kokku soetas endale kinnisvara 1016 Soome residenti. Populaarseimateks piirkondadeks olid soomlaste seas Harju-, Pärnu- ja Saare maakonnad. Tänaseks on Soome residentide osakaal langenud alla 1%. Näiteks 2010. aastal ostis Saaremaale kinnisvara 182 soomlast, kuid 2015. aastal oli soomlastest ostjaid ainult 19.

Venemaa kodanike osakaal oli Eestisse kinnisvara ostjate seas kõrgeim 2012. aastal, mil siia ostis kinnisvara 1116 Venemaa Föderatsiooni residenti. Eelistatuimateks piirkondadeks kujunesid Ida-Virumaa, kuhu soetati 624 Vene kodaniku poolt kinnisvara ning Harjumaa, kus tehingutes osales 184 naabermaa kodanikku. Peale 2012. aastat on järk-järgult Venemaa residentidest ostjate arv hakanud kahanema ning 2015. aastaks langenud 0,5%-ni (2012. aastal 1,9%). Idapiiri tagant tulevate kinnisvaraostjate arv on kahanenud tulenevalt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest keerulistest suhetest. Vastastikku kehtestatud sanktsioonid kui ka rubla/euro kursi drastiline muutus on Venemaalt tulevate kinnisvara ostjate arvu viinud miinimumini. Näiteks kolme aastaga on Ida-Virumaale kinnisvara ostvate Vene kodanike arv langenud 624-lt 133-le.

Viimased neli aastat on välisriikide residentide osakaal müüjate seas püsinud üsna stabiilselt 3,4-3,6% juures. Nii nagu välismaalastest ostjate seas moodustavad ka müüjate hulgast enamuse soomlased ja venelased. Möödunud aastal müüs Eestis kinnisvara 711 Soome ja 430 Vene kodanikku. Soomlased tegid enim kinnisvara müügitehinguid Harjumaal (257), Pärnumaal (77), Tartumaal (74) ja Saaremaal (70). Venemaa kodanikud seevastu tegid enim müügitehinguid Ida-Virumaal (274) ja Harjumaal (168).