Vanasse sobitatud uus ja urbanistlik
Vana renoveerimine kogub aasta-aastalt populaarsust ja on au sees. Arhitekt Ivo Rebane on ammutanud Põhja-Tallinnas asuva maja renoveerimisel inspiratsiooni endisest hoonest ning on koondanud siia tõeliselt urbanistliku miljöö.
Fisk Residentsid on kujundanud ühele tänavanurgale terve elukeskkonna mõttega ühendada vana ja uus ning säilitada võimalikult palju algupärast. Ühes sealses kodus on see eriti hästi õnnestunud — asjaarmastajast omanik on püüdnud sama mõttelaadi ka oma elamises edasi anda — uus sisu vanas raamis.
Säilitatud on võimalikult palju endist: ruutmeetreid juurde pole tulnud, tellisseinad on ehtsad, betoonist lagi on vaid lihvitud ja parandused minimaalsed, post ehk veidi ebamugavas kohas lisab hoopiski omapära. Kõrged laed ja avarad aknad…
Esialgu oli muidugi kerge hirm, kuidas kõik paistma hakkab, ent kuna kodu kujundamisel õnnestus oma sõna sekka öelda juba üsna maja restaureerimise algetapis, on tulemus nauditav. Kergelt kiiksuga, nagu ütleb peremees.
Omaniku sõnul ei taha ta elada justkui muuseumis — tuua vanasse keskkonda üksnes vanu asju –, vaid panna vana ruum elama just uute esemetega. On ju sisustamine üks paras mängimine ja katsetamine ning industriaalse saab sobiva sisustusega kenasti koduseks. Eriti suur muutus oli siis, kui elutuppa pandi maast laeni kardinad, mis andsid toreda annuse hubasust. Koos tellisseinaga hakkasid need tööle, tekkis hoopis teine mõjus vaatepilt.
Selleks et punane tellis liiga domineeriv poleks, otsustati kahes magamistoas seinad lihtsalt valge värviga üle võõbata. Kuna magamistoad on ka väiksemad, annab see avarust juurde.
Kogu elamine on jagatud kahte tsooni: magamis- ja eluruumid. Suures magamistoas on rustikaalsele sisekujundusele vastukaaluks palju läikivat, kuid kõige krooniks on siiski mugav ja lai voodi, laes püüab pilku linnupuur-lamp.
Lastetoas on ruumi vaid üheksa ruutmeetrit, kuid kogu planeering on väga peenelt läbi mõeldud ja hakkama saab kenasti. Kui kaks last peavad väikest tuba jagama, on narivoodi ainumõeldav lahendus. Nii sai üks tüdruk alumise aseme koos riiulitega, teine aga ülemise pesa koos trepiga.
Eluruumide ala on omakorda jagatud kolmeks, et oleks avarust. Nii leiab sealt diivaniga TV-nurga, suure ja külalislahke lauaga söögitoa ning mõtisklemiseks lugemisnurga. Köök ehk teenindav ruum, vannituba ja garderoob jäävad pimedamasse tsooni ehk sissepoole, kus aknaid pole. Kogu interjööris on ka palju rohelist ning peegel elutoaseinas kannab seda veelgi edasi.
Suurem osa mööblist on valminud eritellimusel firmast Mööblimeister. Söögilaud on peremehe enda välja mõeldud. Mälestused on siin peres tähtsad ja nii sai isegi suur raamaturiiul ehitatud sellises võtmes, et sinna saab sättida reisidelt kaasa toodud maskid, mille vastu on peremehel suur nõrkus. Kuna sisse koliti alles hiljuti, on reisimeened veel maakodus ootel. Muudki arvukad võõrsilt kaasa toodud esemed on uues korteris oma koha leidnud või varsti leidmas.
Kunstil on peremehe südames samuti tähtis koht. Juba praegugi leidub seda igas toas, näiteks kaunistavad kodu juhuslikult silma jäänud noore kunstniku Silver Koppeli tööd. Plaanis on üks elutoasein täita suurte fotodega. Sinna peavad mahtuma pildid lastest ja rännakutest, aga ka üks mustvalge foto Lennart Merist. Oma osa on siin juba varakult läbi mõeldud kohtvalgustil, mis on kunsti kuvamisel ülitähtis.
Mugavuse ja ühtsuse mõttes on sisustusdetailid ostetud paarist kohast. Charma sisustussalong ja Kare disain haakusid soovidega hästi.
Lugu ilmus esimest korda Eesti Ekspressi kuukirjas Moodne kodu 25. novembril.
