Kasutamata võimalused — küttekulu saab kontrollida nutikalt
„Tõusvad energiahinnad ajavad sageli inimesi küttesüsteemidele alternatiive otsima, kuid tihtipeale on suurem probleem juba olemasoleva lahenduse juhtimises. Kui näiteks elektrikütet mitte mingil moel ei reguleerita, siis see toobki meeletud küttearved,“ rääkis Indome OÜ juhatuse liige Lauri Lotamõis.
Tema sõnul peetakse küttelahenduste moderniseerimist keeruliseks ja nii on tänasel päeval väga palju elamispindu, kus kasutatakse kütteseadmeid ühegi automaatikata.
„Tõsi, kapitaalne küttesüsteemi ümberehitus on väga kallis ja kulukas, kuid tehnoloogia on arenenud nii palju edasi, et ka täiesti tavalised küttelahendused on võimalik kergesti ära automatiseerida. Hea näide on kasvõi see, et üllatavalt paljudes eramutes on endiselt kasutusel üksnes elektriradiaatorid ja elektrilised põrandakütted, mille puhul radiaatoreid juhitakse nende peal olevate regulaatoritega ning põrandakütte juures vastavalt termostaadilt. Kui majas on 8-10 erinevat ruumi, siis võib arvata, milline on energiakulu siis, kui tööpäeval kedagi parasjagu kodus pole,“ selgitas Lotamõis.
Kulude piiramine on tegelikult lihtne
Lisades elektriradiaatoritele lihtsaid automaatikalahendusi, saab need tegelikult kaasata ühtsesse süsteemi, mis jälgib ruumi temperatuuri, inimeste kohalolekut ja valve staatust. Sel moel saab kergesti tuntava kokkuhoiu, sest kodust lahkudes keeratakse automaatselt kõikides ruumides kütet teatud kraadi võrra madalamaks. Elektrikütte automatiseerimisega on saavutatud 25-30% kokkuhoidu elektriarvest.
„Kui rääkida keskküttekatlasüsteemidest, siis ka siin on võimalik leida erinevaid võimalusi. Võin tuua näiteks ühe 90ndate aastate alguses valminud eramu, kus kasutati pikalt kivisöekatelt. Süsteemile tehti mõningad muudatused, kus lisati tsirkulatsioonipumbad ja katlale paigaldati pelletipõleti. Seadmetele lisati vajalikud eletkroonikakomponendid ning kogu küttejuhtimine võeti üle nutikodu süsteemi poolt. Juhtides kahte kütteringi — küttevesi ja tarbevesi — saab samuti optimeerida pelletikatla tööd,“ lausus Lotamõis.
Tehnikaseadmed on arenenud selliselt, et vajalik pole isegi kaabeldamine, sest kogu suhtlust saab korraldada ka raadio teel. Nii on eelnimetatud näitegi puhul ruumianduriks elutoas asetsev suitsuandur ja sellelt saadava info alusel kalkuleeritakse tubane soojavajadus.
Õhksoojuspumbad töötavad wifi kaudu
Enamik tänapäevastest õhksoojuspumpadest on juhitavad ka WIFI või LAN-i kaudu, kuid vanemad mudelid internetituge ei võimalda. Ka siin võib võtta nutika tehnoloogia appi. Nimelt on võimalik peaaegu kõiki IR (infrapuna) signaalil töötavaid seadmeid juhtida üle võrgu. See tähendab, et kui paigaldada koju õhksoojuspumba nägemisulatusse vastav lisaseade, on võimalik seda pumpa sisse-välja lülitada kõikjalt üle maailma. Kuna IR ei paku tagasisidet, ehk puudub võimalus saada infot, kas pump läks tööle või ei, siis on abiks selle pumba energiatarbe monitooring näiteks nutika pistiku abil. Nii on igal ajahetkel teada, kas õhksoojuspump on sisse lülitatud või mitte. Kui lisada süsteemi ka andur, mis mõõdab temperatuuri — saab lihtsa loogika abil määrata ka ette temperatuurid, mis peavad selles ruumis olema ühel või teisel ajahetkel.
Vesipõrandakütte nutikad võimalused kasutamata
Vesipõrandaküte on viimaste aastate populaarseim küttelahendus, kus veetakse põrandasse küttetorud ja maasoojuspumba vms küttekeha abil soojendatakse põrandasse minevat vett. „Täna on juba pigem standardiks saanud see, et põrandakütte kontuuride ette paigaldatakse elektrilised ajamid ja tubadesse termostaadid. Nii üllatav kui see ka pole, on väga paljud majad ehitatud selliselt, et termostaatide jaoks kaableid pole veetud. Kollektorite peal on „korgid“, mida omanik keerab paika ja kogu maja kütet reguleeritakse ainult katlast. See lahendus töötab, kuid pole kõige optimaalsem,“ kõneles Lauri Lotamõis.
Kuna tavapäraseid kaablitega termostaate on kaablite puudumisel väga kallis paigaldada, siis tihtipeale see asi nii jääbki. Kui rääkida koduomanikele, et täna ei olegi sellisel kujul põrandakütte juhtimiseks enam kaableid vedada, kohtab palju üllatavaid pilke, sest ei teata, et küttekollektorite juhtimine võib samuti toimuda raadio teel töötavate seadmetega. Ruumi paigaldatakse kas juhtmevaba termostaat või näiteks nutikas suitsuandur või liikumisandur — mis annab meile infot temperatuuri kohta. Nutikodu keskus analüüsib temperatuuriandurite infot ning otsustab vastavalt tulemusele, kas küttekollektoreid on vaja avada või sulgeda.
