HEA TEADA: Viis viisi, kuidas nutimaja raha säästab

Praegusel ajal ei sõltu hoone energiatõhususest mitte ainult igapäevane mugavus ja arvete suurus, vaid ka kinnisvara hind. Sellepärast on nii uute kui ka vanemate hoonete elanike peamiseks sihiks vähendada energiakulu. Üks tõhusamaid säästmisviise on automatiseeritud hoonejuhtimissüsteemid, mis reguleerivad optimaalselt ruumide kütet, õhutust, valgustust ja muid energiakulukaid protsesse.

„Olenevalt ruumide pindalast ja energiakasutuse mõistlikkusest võimaldavad kodu automaatjuhtimissüsteemid vähendada energiakulu 25–40%,” rääkis JUNG Eesti esindaja, ettevõtte Talger Elektrotehnika direktor Margo Väinsar. Targa maja lahendusi paigaldava ettevõtte esindaja loetles viis moodust, kuidas nutimaja võib teie raha säästa nii talvel kui ka muul ajal.

1. Erinevad kütterežiimid. Nutikodu reguleerib automaatselt ruumide kütet — hoiab eri temperatuure vastavalt elanike eelnevalt tehtud valikutele. Näiteks kui veedate kodus õhtut koos perega, lülitub sisse mugavusrežiim ja toas on soe. Samas kui lahkute hommikul tööle, käivitub ökorežiim.

Ruumis viibiva inimese ja sealse temperatuuri kohta saab nutikodu teavet eriliste andurite kaudu. Näiteks kui teete köögis süüa ja pliidist õhkub lisasoojust, võtavad küttesüsteemid seda arvesse ja kulutavad vähem energiat. Süsteemi saab programmeerida nii, et eri ruumides oleks erinev temperatuur. Nii saab säästa näiteks abi- ja laoruumide või muude mitte-eluruumide arvelt.

2. Soojus tuleb õuest. Nutimaja või -korter reageerib välistemperatuurile, tänu millele saab ära kasutada ka päikesesoojust. Nutimaja süsteeme on võimalik seadistada nii, et päikesepaiste korral avanevad ribakardinad ja päike kütab toa tasuta soojaks. Ja vastupidi: ribakardinad võivad sulguda ja maja nõnda paremini isoleerida, kui näiteks öösel puhub akna taga tuul.

3. Tark õhutus. Mõni inimene topib sooja hoidmiseks ventilatsiooniavad kinni või hoiab talv otsa aknad kinni. Ent nii elades eirame nii hügieeninorme kui ka välistame mugavustunde. Nutikodus töötavad automatiseeritud kütte- ja õhutussüsteemid koos. Näiteks niipea kui ruumis avatakse aken, alandab süsteem küttevõimsust, et soojus välja ei läheks. Kodus olevad andurid seiravad pidevalt õhu kvaliteeti ning akende ja uste lahtiolekut, tänu millele köetakse või ventileeritakse optimaalselt vaid neid ruume, mida tarvis. Näiteks saab süsteemi programmeerida nõnda, et see õhutaks ainult neid ruume, kus on inimesi, loomi või isegi taimi.

4. Optimaalne valgustus. Talvel, mil päevad on lühikesed, kulub rohkem elektrit. Mis te aga kostaksite, kui teie maja suudaks ära kasutada naturaalsed valgusallikad? Nutimajas reguleerivad valgustite intensiivsust valgustundlikud andurid, nii et lambid ei põle kunagi maksimaalselt, kui lisaks neile on muid valgusallikaid. Valgustuse sisselülitamisel mõõdab süsteem ruumis olevat valgustaset ja töötab vaid vajalikul intensiivsusel — kui akna taga võtab võimust videvik, muutub toa valgus automaatselt aina eredamaks ja õdusamaks. Sellised valgustid aitavad kokku hoida mitmel moel: kui säästetakse energiat ja valgustid põlevad nõrgemal võimsusel, siis patareide, lampide ja muu elektroonika tööiga on pikem.

Nutikodu valgustid võimaldavad kasutada veel ühte alternatiivi: ruumides, kus teid ei ole, kustuvad lambid ise ära. Nii ei pea enam iial muretsema ega teistega pahandama maja teises otsas kustutamata jäetud või öö otsa vannitoas põlenud tule pärast.

5. Kinnisvara suurem väärtus. Tänapäeval on majanduslik efektiivsus üks tähtsamaid kriteeriume maja või korteri ostu või müügi puhul. Tõhusalt säästa võimaldavad nutisüsteemid majas või korteris on investeering kinnisvara tulevikuväärtusesse. Jutt käib märkimisväärsetest — kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvatest summadest.