Kolmel korrusel kulgev minimalism
«Elutoa põrandale peab tulema keraamiline plaat, et õhtusöögi ja kokteilipidude ajal ei peaks kingi jalast võtma,» kirjeldab Helen Kolks ühte konkreetsemat soovi, mis peremehel talle oli. Ehkki ennast ja oma soove ning harjumusi nii hästi teadvale inimesele on interjööri luua lihtsam ja sisearhitektile jäid küllaltki vabad käed, seadis maja ise väga selgeid piire.
Naturaalsetest ja pigem massiivselt mõjuvatest materjalidest loodud ruumi tasapindu ühendab klaasist piirdega õhuline trepp. Teise tasakaalustava elemendina valis sisearhitekt söögilaua taha Philippe Starcki Kartellile loodud kerged toolid, et ruumis avarust säilitada.
Kuigi korterid osteti maja ehituse algfaasis ja ehituse ajal sai uue planeeringuga juba paljuski arvestada, kehtestasid kandvad seinad ikkagi oma reeglid.
Korter on kokku ehitatud kahest teineteise kohal asuvast korterist, millest ülemine on kahel tasapinnal ja sealt viib omakorda trepp katuseterrassile.
Minimalistlik köök on valminud Disainköögi salongis. Kuna köögisaart ei soovitud vastu akent paigutada, jäi akna ja saare vahele väike ruum, mis täideti madala kapiga. Sellest tekkisid nii lisapanipaigad kui ka koht, kus on mõnus istuda ning rahulikult kohvi juues alla Kassisaba hoovidele vaadata.
Omaniku tegelik soov oli osta kaks kõrvuti korterit samale korrusele. Kuna see ei õnnestunud ning maja ise ja asukoht kesklinna piirkonda eelistavale mehele sobis, läks käiku paremuselt järgmine plaan ehk väga palju treppe ja rohkem korruseid.
Ruumikasse vannituppa mahub peale eraldiseisva vanni ka dušš ja aurusaun.
Kuna ülemine korter oli kõrgem, paremate vaadete ja pääsuga katuseterrassile, oli üsna loomulik planeerida sinna elutuba ja köök. Ka sissepääs korterisse on elutoa tasapinnalt, alumise korruse uks on trepikojas küll näha, kuid see on nn pime uks, seestpoolt seda ei leia.
Alumisele korrusele jäid magamis- ja külalistetuba, vannituba ning panipaigad.
