Eemal oldud aastaga olid aga üürihinnad Tallinnas väga palju tõusnud, samuti tundis Elis, et pidev üürikorterite karussell on hakanud teda ahistama. Nii saigi küpseks aeg leida päris oma kodu.

Ahjuküttega puumajja
Elisel oli hästi selge nägemus sellest, kus tema kodu peab asuma: Kalamaja või Kadrioru piirkonnas ahjuküttega puumajas. „Kui me käisime isaga seda korterit vaatamas, ei olnud siin sõna otseses mõttes mitte midagi,” meenutab Elis. „Vaatasime ka teised müügil olnud korterid üle, kuid ühes ei meeldinud mulle üks asi ja teises teine ning tundus imelik osta korter ja hakata seal kohe midagi lõhkuma. Nii jõudsimegi ringiga siia tagasi.”

Enne korteri ostmist konsulteeris Elis sisekujundaja Sirje Kadalipuga, kes kinnitas, et hea tahtmise korral saab sellest asja küll, ning tegi ka korteri ruumiplaneeringu.

Köök on pärit Ahrensist, toolid Homeartist, laua kohal rippuv lamp Norr11-st. Paar tooli tahab Elis kevadel siniseks värvida. Puhastatud palgid köögiseinas on algupärased.


Armastusega tehtud remont
Elise ehitajast isa kolis remondi tegemise ajaks Viljandist Tallinna ning tegi tütre korteri algusest lõpuni korda oma kätega. „Isa oli kogu hoole ja armastusega asja juures,” on Elis õnnelik ja tänulik. Vaid elektritööd tegi naise onupoeg. Remont algas detsembris ning juuli alguses sai Elis juba sisse kolida. Kui isa ehitas, siis käis tütar poodlemas ja vaatamas, kust mida osta. Tema telefon oli täis pilte ja kott tootenäidiseid, ideede kogumisel oli suureks abiks veebikeskkond Pinterest.

Väikse jalgadel vanni ette on Elis lisaks vannikardinale riputanud ka romantilise pitskardina. Pesumasina plaanib Elis kardinaga kappi peita.


Elis on teinud oma kodu puudutavad valikud väga metoodiliselt: nii nagu ta teadis täpselt, kus tema kodu peab asuma, ei olnud tal suuri kõhklusi ka selles osas, kuidas see välja peab nägema. „Ma soovisin, et kõik oleks hästi naturaalne, ning tahtsin säilitada olemasoleva,” selgitab ta. Nii jäid originaalsed laudisega laed alles vaatamata sellele, et need mõneti läbi kostavad, ning osa seinapalkidest korrastati ja jäeti nähtavale. Ka vanad põrandalauad oleks kindlasti alles jäetud, kui need vaid olemas oleksid olnud. Selle asemel katavad nüüd põrandat soojalt mõjuvad kuusest põrandalauad.

Kunagi isapoolsetele vanavanematele kuulunud vannitoakapp on ainuke eelkäijatelt päritud mööblitükk selles kodus.


Kaheksa korteriga maja kõrgel esimesel korrusel asuv kahetoaline korter on valgusküllane: hommikul paistab päike elu- ja õhtul magamistuppa. Korter hoiab hästi sooja, sest isa soojustas hoolega. Lisaks ahiküttele töötab ka õhksoojuspump — igati mõistlik valik juhuks, kui on vaja kodust pikemalt eemal olla. Suvel ei lähe toas aga eriti kergesti palavaks.
Vaatamata sellele, et naabruskond on rahulik ja turvaline, meeldib Elisele, et majal on kinnine hoov, kus saab autot hoida. Puude jaoks on kuur, keldris aga kaks boksi asjade paigutamiseks.

Kolm kinnisideed
Kodu sisustamisel oli Elisel kolm kinnisideed: lindudega tapeet, jalgadega vann ja ümmargune laud. Ning magamistuppa soovis ta ilmtingimata sõbranna seinamaali. „Mõnes mõttes oli see keeruline, sest kui sa täpselt tead, mida tahad, aga siis selgub, et seda pole olemas, on keeruline ümber orienteeruda,” mõtiskleb naine. „Kui sa siis midagi leiad, kuid ei saa kohe ära osta, sest seda pole kuskile panna, tekib paanika, et nüüd ma jään sellest ilma.” Näiteks magamistoa voodit hoiti laos kaks kuud, enne kui Elis sai selle koju tuua.

Lindudega tapeet oli Elise kindel soov ning ta leidis selle sisustussalongist Muster. Diivan on pärit Borgist, onu tehtud maal on aga üks väheseid asju, mille naine vanematekodust kaasa võttis. Telerialus on ostetud Tamara 1965-st.


Tapeedi leidis ta kiiresti, sest valik ei olnud suur. Vanniga läks kauem aega, sest esimene valik osutus väikese vannitoa jaoks liiga suureks. Uus, väiksem vann, läks esimesest kaks korda rohkem maksma. Laua leidis Elis ostuportaalist ja lasi restaureerida. Oma valikutes on perenaine võimalust mööda lähtunud taaskasutusest: teisel ringil on ka elutoa tugitool, söögilaua toolid, telerialus ning magamistoa riidekapp. Viimasega oli kõvasti mässamist: ühest vanakraamipoest ostis Elis meeldima hakanud kapi, mis pidi seal ka restaureeritama. Saja-aastane kapp toodi kohale ühel pühapäevaõhtul, kuid tuppa ei tahtnud rasket eset keegi kanda. Nii kutsus Elis appi sõbrad, kuid see ei õnnestunud ka neil ja kapp pidi oma esimese öö uues kohas veetma trepikoja ees kõnniteel. Järgmisel päeval õnnestus riidekapp siiski raskete esemete tassimisele spetsialiseerunud töömeeste abiga tuppa saada ning kilest lahti pakkida, kuid vaatepilt ei rõõmustanud uue omaniku südant. „Selgus, et see oli väga lohakalt restaureeritud ja sõna otseses mõttes haises vana kapi järele,” meenutab Elis. Taas kord tõttas appi isa, kes eseme korda tegi.

Pitsid, satsid ja romantika
„Sõbrad ütlevad, et mu kodu on täiesti minu nägu,” ütleb Elis. „Palju pitsi ja satsi, hästi romantiline. Aga mulle tundus, et puumajja see sobib. Minimalism pole eriti minulik, mulle meeldivad värvid ja detailid. Kui on raske päev olnud, tulen koju ja siin on nii mõnusalt rahulik.” Kõik on käe-jala juures, Tallinna vanalinna jõuab Elis jalgsi 20 minutiga — paras kevadine jalutuskäik!

Kas Elis teeks oma kodus nüüd, kui ta on seal kaheksa kuud sees elanud, midagi teistmoodi? „Ei, kõik on nii, nagu ma tahtsin!” vastab ta.

Aivi Paju, OY Gustavsberg Ab:
„Tänapäeva inimesele, kel iga vaba minut on arvel, on vannituba ideaalseks puhkamis- ja lõdvestumiskohaks. Kodu Kauniks 2014 konkursil Gustavsbergi vannitoapreemia võitnud mõnusalt hubases ja nutikalt sisustatud pesuruumis on perenaisel hea taastuda päevatoimetustest ning koguda uut energiat. Kindlasti on vannitoa valitsejannaks vann, kus pitskardina taga saab nautida romantilist kümblust, lastes samal ajal nii veel kui päevavalgusel oma meeli hellitada.”

Sirje Kadalipp, sisekujundaja ja kodukonkursi žürii esimees:
„See kodu Pelgulinnas on väga hästi kooskõlas vana puithoonega, kus korter asub. Parasjagu on eksponeeritud välja puhastatud palkseina, kaunilt mõjub originaali järgi valmistatud valgeks värvitud laudislagi. See hubane kodu on kindlasti oma perenaise nägu: üldmulje on soe, mänguliselt mitmekülgne ja maitsekalt romantiline. Julgemad valikud ning praktilised otsused on heas proportsioonis. Eriti meeldejääv on aknaga vannituba, mille ka žürii esile tõstis.”

Lugu ilmus ajakirja Kodu & Aed märtsinumbris. Osta värske ajakiri poest või telli www.ajakirjad.ee.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena